User:Ilukas

I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö

Autor: Ingvar Lukas

Esitamise kuupäev: 17/10/2016

Essee

Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärgiks oli anda ülevaade IT erialadest üldiselt, IT'st kui nähtusest ja selle rakendusvaldkondadest tänapäeva maailmas . Loenguid andsid inimesed, kes on kõik suuremal või vähemal määral erialaga seotud. Kuna aine põhieesmärk (isiklikust seisukohast vaadates) oli laiendada IT silmaringi ja lõpuks vastata suurele küsimusele, et "kas ma olen valinud õige eriala", siis võtan järgnevalt kokku kõik mõtted ja ideed, mis igast loengust hästi meelde ja kõlama jäid.

Esimeses loengus rääkisid Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov õppekorraldusest, erinevatest huvigruppidest ja klubidest, stipendiumitest ja õppetöö efektiivsest toimimisest IT Kolledžis. Mitte enam esimest korda ülikooli astununa oli tore äratundmisrõõm esimesest ülevaatlikust loengust õppekorralduse ja koolitöö toimise kohta. Kõige paremini jäi meelde Andrese hea soovitus mitte teha õppekavast spagetti, sest olen sellega juba korra elus suutnud hakkama saada.

Teises loengus rääkis Andres Kütt, kuidas temast sai Riigi Infosüsteemi peaarhitekt, ning mida kujutab endast arhitekti töö. Loeng oli äärmiselt huvitav ja informatiivne, sest sellist ametit nagu "arhitekt" infotehnoloogias ma veel ei teadnud – siiamaani oli arhitekt minu jaoks keegi, kes hooneid disainib. Andresel on ülikoolikogemus nii Tartu Ülikoolist, EBS'ist kui ka MIT'st, mis on minu arvates ääretult muljetavaldav ja kinnitab, et haridus ei jookse kunagi mööda külge maha, vaid erinevate erialade õppimine jookseb kõik suurde "teadmussüsteemi" kokku. Seda kinnitab ka arhitekti roll ja töö – luua väärtust kontekstis ja juhtida keerukust nii, et iga keerukuse lisamine süsteemi toodaks väärtust ja et keerukus ei kasvaks üle pea. Hea arhitekti töö ei paista aga välja enne seda, kui süsteem on katki läinud ja enam ei tööta.

Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük tarkvara testimisest, startupindusest ja sellest, kuidas nad lõid testlio. Kumbki neist ei teadnud, mida peale keskkooli lõpetamist täpselt teha, ning valisid IT Kolledži. Peale kooli lõpetamist, mitmeid erinevaid töökohti, testimisettevõtte idee peale tulemist, mitme startup'i-kiirendi edukat läbimist ja mitut aastat tööd, on testlio'st saanud omas nišis suur ettevõte, mis tegeleb mobiilitarkvara testimisega ja testijate ühendamisega töötamaks ühtse eesmärgi nimel meeskonnana ning mitte konkurentidena. Mulle jäid hästi meelde Kristeli ja Marko mõtted startupi tegemisel selle kohta, kuidas on tähtis fokusseerida mingisse ideesse ja mitte valguda laiali ning proovida kõike korraga teha. Tähtsad on ka protsesside toimimine, toote ja teenuse kvaliteet ja turundus/müük.

Neljandas loengus rääkis süsteemiadministraator Lembitu Ling sellest, kuidas ta selle tööni jõudis, ning "sysadminnimisest" üldiselt. Ka see loeng oli väga huvitav, kuna kontrastina kolmele eelmisele külalisesinejale, on Lembitu täiesti iseõppinud süsteemiadministraator, kellel puudus keskkooli lõpetades IT vastu igasugune huvi. Karjäärile pani aluse 90-ndatel elektroonikuna töötades, kui hakkas arvuteid kokku panema (füüsiliselt + tarkvara). Väga huvitav oli, et Lembitu on töötanud paljudes erineva kaliibriga firmades startup'idest korporatsioonideni ja iga uue kogemusega oma väärtust ja teadmiste taset aina tõstnud. Meelde jäid mõtted, et sarnaselt arhitektile, peab hea sysadmin olema nähtamatu – kui kogu süsteem töötab, siis teda näha ei ole. Veel jäid meelde soovitsused, et tööl ei tohi lasta kasvada üle pea ja kogu vastutust enda peale võtta – kui on 24/7 teenus, peab olema 3-7 sysadminni olenevalt süsteemi keerukusest. Sysadmin peab suutma anda arhitektile nõu süsteemi funktsionaalsuse kohta ja arendajale nõu koodi optimeerimise või andmevahetusmahtude juhtimise kohta.

Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov IT tööturust ja arendustiimis töötamisest. Andres kirjeldas töökultuuri ja tööd üldiselt erinevate suurusega ettevõtetes startup'idest korporatsioonideni. Kui korporatsioonides on väga tähtis jälgida reegleid ja protsesse (kohati piinliku täpsusega), siis startup'is on olukord täpselt vastupidine, protsessid ei ole paigas ja kõike tehakse käigu pealt. Tihti jääb ühele inimesele ka liga suur töökoorem ja vastutus. Kuldse keskteena võiks IT karjääri alustada keskmise suurusega ettevõttes, kus protsessid on paigas ja bürokraatiat vähe. Einar on scrum master, kes teenindab 3 arendustiimi. Scrumi kirjeldas ta kui tarkvaraarendusmeetodit, kus sõjalik enesedistsipliin on seotud piiritu vabadusega, ja tema töö on kontrollida, et kogu arendusprotsess oleks võimalikult probleemivaba ja et arendajad saaks 100% keskenduda oma tegevusele. Meelde jäid mõtted, et IT's on võimalus liikuda ja areneda väga suur - tänu töö iseloomule ning IT pidevale arengule. Soovitud töökeskkond on selline, kus firma äri ja IT pool jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja kõik naudivad oma tööd.

Kuuendas loengus jagas Ivar Laur EMTA'st oma teadmisi andmeanalüüsist maksunduse kontekstis – kuidas võtta vastu otsuseid ja kuidas leida pettureid? Ivar ise töötab riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Loeng oli väga huvitav, kuna andmeanalüüs on isiklikult väga tuttav teema, aga maksunduse kontekstis polnud andmeanalüüsi olemusest teadlik. Näiteks, uuritakse inimeste käitumist ja kaardistatakse riske, kus toimuvad suuremad tehingud või kus need hakkavad toimuma, ja millest on tingitud muutused maksulaekumises. IT kontekstis on tähtis, et andmeid kasutatakse ja tõlgendatakse õigesti, sest arvuti üksi analüüsi ei tee – seda teeb ikkagi inimene. Andmeanalüüsil tuginevad objektiivsed otsused ja seega tehniline lahendus peab olema paindlik ja kiiresti kohandatav. Samuti peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur, hea tehniline tugi, õiguste haldus, ja ühendused andmebaasidega. Jäi ka meelde Andres Septeri kommentaar, et "kui inimene tunneb korraga IT'd ja andmeanalüüsi, siis see on kullaauk", nii et olen vist õigel teel.

Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt ja täpsemalt Eesti küberkaitsest. See loeng oli äärmiselt huvitav nii ajalooülevaate kui ka küberkaitse ja krüpto tehnilise poole pealt, sest siiamaani olid mu teadmised selle vallas minimaalsed. Meelde jäi, et Eestis pandi küberturvele algus 60-ndatel TPI Küberneetika Instituudis. Aastal 2003 hakkas maailmas lokkama küberkuritegevus maksekaartide info jagamise näol ja sellest ajast peale on hakatud tõsisemalt küberkaitsega tegelema. Huvitav oli teada saada, et Eesti on selles maailmas tegija – iga päev pidid käima väliskülalised CCDCOE's visiitidel ja eestlastelt nõu küsimas küberturve küsimustes. Meelde jäid veel mõtted, et küberkaitse missioon on eluviisi ja protsesside kaitse, kui mingid protsessid on tähtsamad (kriitilisemad) kui teised. Kuna arvutivõrude osakaal aina kasvab, siis ka inimeste sõltuvus infovõrgust kasvab. Seega peab see süsteem olema kindlalt kaitstud. Väga huvitav ja "silmi avav" loeng.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo turundusest üldiselt, enda tegevusest Starmani turundusjuhina, ning IT ja turunduse seostest. Kõlama jäid mõtted IT aina kasvavast tähtsusest turunduses, kuna IT ja äri on aina tihedamalt seotud ning kõvasti lööb laineid andmeanalüüs. Huvitav teema oli growth hackingu kontseptsioon, kus IT, turundus ja andmetöötlus on "üks" ja töötavad ühe asja nimel, näiteks toote populaarsuse kasvatamiseks otsingumootorites jne, ehk täiesti teistsugune valdkond, kus andmeanalüüsi agaralt kasutatakse (kontrastiks eelmise loenguga). Mulle meeldis, et Hedi tuletas meelde selgelt ja täpselt kolm asja, mis on ärimaailmas ja eriti startup'induses mingi toote või teenuse turundamisel tähtsad – miks on oluline, et sa mingit väärtust toodad, mida sa toodad, ja kuidas sa seda teed? Tuli meelde kolmandas loengus kuuldud soovitus ideed fokusseerida. Kuna tänapäeval on innovatsioon põhiline argument klientide võitmisel, peavad IT inimesed olema fantastilised partnerid turundajatele, et koos midagi vinget ära teha.

Kokkuvõtteks võin öelda, et õppeaine oli mõnusalt silmaringi laiendav ja huvitav, kuna andis hea ülevaate, kuidas IT'le saab erinevate nurkade alt läheneda, mingi oma niši leida, selles areneda, ja kuidas see kõik mingil tasemel eesmärgi nimel kokku saab. Ainsa täitmata jäänud "ootusena" oleks tahtnud ka kuulda mõne "tavaarendaja" igapäevatööst, kuid saan aru, et kaheksa loenguga ei jõua kõike katta. Lõpuks, kas ma olen valinud õige eriala? Jah, absoluutselt!

Õpingukorralduse küsimuste vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kordussoorituse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse tegemise tingimused määrab antud õppeaine programm.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele peab registreerima ÕIS-is.

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal olles on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasulisel õppekohal olles maksab kordussooritus 20€.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta. Sealjuures üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.

Seega, kogudes esimesel semestril 19 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Täpselt sama juhtub teisel semestril. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 400 + 400 = 800€.