User:Malaur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Magnus Laur

Esitamise kuupäev:

Essee

POOLELI

Erialatutvustus ainena oli minu arvates väga kasulik. Iga nädal sai kuulata erinevate inimeste arvamusi ja nende elulugu, kuidas nad on siia jõudnud. Aine andis ka parema ülevaate olemasolevatest IT töödest, mida saaks teha tulevikus. Alguses küll arvasin, et loengud ei tule nii huvitavad, kuid tegelikkuses ei olnud see üldse tõsi.

Esimeses loengus käisid meil rääkimas Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja päevaõppe õppejõud Andres Septer. See loeng oli rohkem sissejuhatuv. Räägiti õppekorraldusest, akadeemilisest kalendrist, ÕISist, õppekavast, stipendiumitest. Rõhutati, et väga oluline on anda tagasisidet, et oleks lihtsam nii õppejõul kui ka tudengitel. Räägiti ka kooli interaktiivsetest keskkondadest, kus peaks kindlasti ka käima. Öeldi ka, et enamus loenguid salvestatakse ja neid saab hiljem vaadata, minu arust on see väga hea, sest võib juhtuda, et ei saa mingil põhjusel loengust osa võtta. Kõige huvitavam osa oli, siis kui tuli rääkima Andres Septer, kes rääkis ainest pikemalt ja jagas väga kasulikke tarkuseterasid, mis kooli lõpetamisele kaasa aitavad.

Teises loengus käis meil rääkimas Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt. Ta rääkis oma eluloost ja kuidas ITga tegelema hakkas. Ta rõhutas kui oluline on ise õppimine. Alguses oli tal raskusi õppimisega, sest arvas, et keskkoolis ei pea õppima, sama arvas ka ülikooliga, aga selles osas ta eksis. Ta oli käinud mitmes ülikoolis õppimas ja rääkis oma töökogemustest, ütles ka, et koolidel on väga suur vahe ja valige kõige ägedam kool, kui selleks võimalus on. Mainiti ka, et kui arhidekt ei suuda end väljendada suuliselt ega kirjalikult, ei ole võimalik arhidekti tööd teha. Arhidekt peab suutma nägema vigu, mis võivad projektil tekkida.

Kolmandas loengus käisid meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kõigepealt nad rääkisid natuke endast. Mõlemad on lõetanud IT Kolledzi. "Peab olema hästi palju püsivust ja kannatlikkust, et just see esimene aasta läbi suruda", need olid Kristeli sõnad, väga inspireeriv. Loengust sain teada, kes on testija, mida tema töö endast kujutab ja startupidest. Testija peab vaatama, kas programmis on vigu ja need välja tooma. Startup on "Kiire kasvuga ettevõtte", Paul Grahami sõnade järgi. Marko ütles, et kui tahate startupi teha, tuleb vaadata, mis su enda kirg on. Toodi välja ka Eestis asutatud startupe, näiteks Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies ja GrabCad. Väga huvitav oli kuulata ka Hackathonist, mis on tarkvaraarenduse intensiivüritus. Nad käisid Londonis hackathonil ja said seal kolmanda koha. Tähtis on leida probleemidest võimalusi ja väljakutseid ja mitte alla anda.

Neljadas loengus esines Lembitu Ling. Nagu Andres Septer ise ütles, on Lembit "Self made", ehk ta on omandanud oma edu ise. Ta on käinud mitmetel erialadel tööl. Alguses pani ta arvuteid kokku ja alles pärast hakkas IT tegelema. Loengu käigus sai rohkem teada süsteemide administreemisest, ning väga tähtis selles osas on tegevuste automatiseerimine, mis teeb adminite elu kergemaks. Kuigi Lembitul ei olnud slaide, näitas Andres Septer väga huvitavaid demosid, mis olid koodidega tehtud. "Hea süsadmin on küll laisk, aga mitte liiga laisk", ütles Lembit.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kokku tuleb leppida õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreerimine toimub ÕISis.

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

• Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava.

• Peavad olema toimunud akadeemilised liigutused.

• Peavad olema sooritatud üleeelmised eksamid või arvestused.

• Esitada avaldus akadeemilisele puhkusele.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

X = 24

Y = 22

Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

Lahendus

Esimeses semestris on saadud 24 EAPd, teises semestris on saadud 22 EAPd.

Kahe semestri peale kokku peab saama vähemalt 54 EAPd

Saadud on 24 + 22 = 46 EAPd, ehk puudu on 8 EAPd

Vastus

Üks EAP maksab 50 eurot, tudeng peab kokku maksma 8 EAP * 50 eurot = 400 eurot