User:Fkoppel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Frank Karl Koppel

Esitamise kuupäev: 17 oktoober 2016

Essee

• Sissejuhatav loeng : Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed õppekorraldusega tegelevad isikud. Loengu esimeses pooles rääkis Merike Spitsõn õppekorraldusest ja sisekorrast.Seal anti hea ülevaade õppekorralduse kohta, räägiti palju kasuliku infot õppekava täitmise kohta ja selle mittetäielikult täitmisega seotud kulude kohta. Anti ülevaade selle kohta, kuidas meie kui tudengid saame läbi tagasiside muuta õppekeskkonda ja õppeprotsessi. Saime ka ülevaaate ITK-s kasutatavate infosüsteemide kohta. Kuidas neid kasutada, kuhu peame registreerima, kuidas õpilaskaardiga ruumidele ligi pääseda ja ruume broneerida. Oli väga praktiline loeng ja andis kujutuse kuidas ITK-s õppimine võib välja näha.

• Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu : Andres Kütt

Esimeses loengu andis meile siis Andres Kütt, kelle ametinimetus on suuremates IT projektides niiöelda "Arhitekt", kes siis peab jälgima, et projekti osad töötaksid omavahel hästi ja peab ka jälgima, et need osad on ka teostatavad oma varasemate kogemuste põhjal. Esimese ja ka suurema osa loengust rääkis ta meile oma elulugu lapsepõlvest alates. Huvitav oli kuulata kuidas erines tema lapsepõlve hariduskäik tänapäevast. Kuigi väga palju kasulikku infot selles esimeses loengu pooles polnud , kuidas meie edasine elukäik selles valdkonnas/erialas välja võiks välja näha, aga praeguse elu ja tema lapsepõlve kontrasti on väga huvitav välja tuua. Loengu lõpu poole saime teada tema erinevate töökohtade kohta ja erinevate töökultuuride kohta erinevate riikides. Sealt saime veidike aimu, milline töökultuur ja töökeskkond võib meid oodata kui otsustame Eestist väljapoole tööle minna. Saime ka teada igasuguste erinevate rollide erinevustest ja tähtsusest projektides.

• Testimine ja startupid : Kristel & Marko Kruustük(Testlio)

Meie teises loengus olid meil esinejad siis Testilo startupi loojad Kristel ja Marko kruustük, kes olid ka ITK õppinud ja lõpetanud. Esimese poole loengust rääkis Kristel oma elust ITK's ja peale lõpetamist. Rääkis kuidas ta leidis omale sobiva ameti ehk erinevate tarkvaraprojektide testimine .Peale seda rääkis Marko meile oma raskustest oma esimese startupiga ja kuidas nad lõpuks läbi hackathoni oma praeguse startupi alustasid. Selles loengust õppisin kui palju saab teha järjepidevusega ja kui vähe materiaalseid vahendeid läheb vaja, et startupe alustada. Saime ka aimu kui palju mõttetut paberitööd USA's on.

• Süsadminnimisest : Lembitu Ling aka Snakeman

Kolmanda loengu esimesel pooles rääkis Lembitu Ling meile lühidalt kuidas ta üldse IT valdkonda sattus. Seletas ta meile kuidas arendustegevus talle üldse ei istunud ja ta pigem modifitseeriks teiste inimeste poolt loodud koodi, et oma eesmärgini jõuda. Seetõttu valis ta oma ametiks süsteemide administreerimise. Ta jagas oma kogemuste põhjal välja kujunenud põhitõdesi. Näiteks see, et kui oled juba käsitsi sama tegevust üle 3 korra teinud on mõtekas see ära automatiseerida. Peale seda rääkis ta veel oma hulgalistest kogemustest erinevatel töökohtadel. See loeng on väga kasulik neile, kes on huvitatud süsteemi administreerimise valdkonnas töötamisest kuna saab teada mida selle valdkonna töökohtadest võib oodata.

• IT tööturg , Karjäärikäänakud : Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Neljandas loengus räägiti siis erinevates karjäärivõimalustest ja jagati soovitusi kuidas langetada otsus töövaldkonna suhtes. Loengu alguses räägiti kuidas kõige paremad ja soovitumad töökohad levivad esimesena läbi suhtlusvõrgustike ja need töökohad mis kuskil cv.ee-s üleval on ei pruugi kõige paremad olla. Saime teade mitmete töösektorite positiivsetest ja negatiivsetest pooltest ja millised võiks meile endale sobida.Esimese poole lõpetuseks räägiti põhilistest ohumärkitest ehk mida silmas peab pidama tööd otsides. Teises loengu osas esines Einar Koltšanov. Selles loengus osas toodi välja äri ja IT-poole lahknevus ja mõlema poolte tüüpilised puudujäägid. Kuulsime ka tema enda kogemustest , kui ta püüdis SCRUM masterina neid kahte poolt tasakaalustada. Sellest loengust õppisin ära tundma erinevaid ohumärke, mida silmas pidada oma tööotsingutel ja mida silmas pidada, kui otsustada välismaale tööle asuda.

• Andmed ei allu analüüsile : Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

Viiendas loengus andis meile esitluse andmete töötlemisest Ivar Laur. Loengu algusosa oli pühendatud sissejuhtavaks osaks, kus seletati milleks meil andmetöötlemist üldse vaja on. Suurem osa loengust kujunes siis andmetöötluse näidete peale Eesti maksu-ja tolliameti põhjal. Saime siis natuke aimu, millised on need põhilised näitajad mille põhjal EMTA tuvastab kahtlasi tegevusi ettevõtete vahel. Loengu lõpus räägiti ka lühidalt andmetöötluse tehnilisest poolest ka. Loengust sai palju rohkem infot Eesti statistika kohta võrreldes sellega kuidas see andmetöötlus ise võiks välja näha, aga vaatamata sellele oli huvitav kuulata erinevaid näiteid Eesti majanduse statistikast.

• Eesti Vabariigi küberkaitse : Jaan Priisalu

Eelviimases loengus oli juttu küberkaitsest Eestis. Nagu ka eelmistes loengutes tavaks on andis esineja Jaan Priisalu ülevaate oma hariduskäigust ja kuidas tema üldse küberkaitsega tegelema sattus. Peale seda hakkas ta tutvustama kuidas kujunes välja ID kaardi kui elektroonilise allkirjastamise vahendi ja e-valimiste väljakujunemist. Toodi välja erinevad seadusepoolsed takistused ja mitmeid tehnilisi probleeme. Sellele järgnes väike lõik organiseeritud kuritegevuse kohta, mis kirjeldas kuidas küberkurjategijad on arenenud viimase aastakümne jooksul. Järgmine osa loengust iseloomustas Eesti riigi küberkaitse olekut ja kirjeldas meie koostööd teiste riikidega. Loengu lõpus andis ta meile oma arvamuse kuhu IT maailm tulevikus liigub. Seda loengut oli väga huvitav kuulata kuna käidi läbi paljudest erinevatest teemadest ja ei süvenetud ühte teemasse liiga kaua.

• IT ja turundus : Hedi Mardisoo, Starman AS

Viimane loeng tutvustas meile turundust ja milline peaks IT-,äri- ja turunduse koostöö välja nägema et kõik osad omavahel töötaksid .Erinevalt teistest loengutest püüdis esitleja seekord ka auditooriumi kaasata oma esitlusse loengu käigus, mis tõmbas paremini kuulajate tähelepanu võrreldes eelmiste loengutega. Veel üks erinevus mis mulle silma jäi oli see et esitleja oli jutt palju naturaalsem ja voolavam kui teistes loengutes ja seda oli kerge jälgida. Õppisin palju turunduse tähtsusest ettevõtte edukusel.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Arvestuse kordussooritus

Arvestuse kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussoorituse teostamiseks peab õppur ennast kordusarvestamisele vastavalt õppekeskkonnas registreeruma. Registreeruda saab õppekeskkonnas ÕIS Avaleht>kordussooritused alt. Kordussoorituse registreerumise ja teostuse vahele peab jääma vähemalt (2) tööpäeva. Kordussooritused planeeritakse tavaliselt järgnevasse semestrisse või järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese aasta õppeainete korral planeeritakse kordussooritusi ka samasse semestrisse. . Kordussooritused on (RF) tasuta ja (OF) õppekohal tasulised vastavalt käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € .

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Akadeemiline puhkus

Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele:

• tervislikel põhjustel (meditsiinilise asutuse tõendi alusel)
• ajateenistuse/asendusteenistuse läbimiseks
• lapse hooldamiseks

Akadeemilise puhkusele asumiseks on vaja esitada rektori nimele sellekohane avaldus, millest vormistatakse vastav käskkiri. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks peab esitama sellekohase avalduse ennem puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva.

Maksimaalne akadeemilise puhkuse periood on vastavalt põhjusele:

• Tervisilikud põhjused - kuni 2 a.
• Aja-/asendusteenistus - kuni 1 a.
• Lapse hooldamine - kuni laps saab 3-aastaseks
• Muud põhjused - kuni 1 a.

Akadeemilise puhkuse ajal võib deklareerida õppeaineid ja eksameid/arvestusi järgi teha juhul kui:

• isik on keskmise,raske või sügava puudega
• isik on alla 3-aastase lapse vanem või eestkostja
• isik on akadeemilisel puhkusel aja-/asendusteenistuse täitmiseks.

Vastasel juhul ei ole akadeemilisel puhkusel oleval isikul võimalik täita õppekava või sooritada kordussooritusi.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

• X = 22
• Y = 24
• 1 EAP = 50€
• Semester min = 27 EAP
• Aasta min = 54 EAP

Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-22 = 5 EAP, 5 x 50€ = 250 €

Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(22+24) = 8 EAP, 8 x 50€ = 400€

Aasta lõpuks pean maksma : Kumulatiivse aasta eest arve 400€ ja ka sügissemestri arve 250€, juhul kui see pole veel tasutud.