Category:Erialatutvustuse arvestustöö

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev:

Essee

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Ma tegelen sellega juba paar aastad, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

Sissejuhatav loeng

• Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu

• Esineja: Andres Kütt

Andres on Skype arhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkis tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõudma, siis kõik raskused on temale kontimööda. Andrus Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Ta ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla. Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Võta ülikoolist kõik!

Testimine ja startupid

• Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile testimisest ja Start-Up-idest. Mõlemad Kristel ja Marko käisid EIK-s, Kristel õppis arendust, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Pärast loengu isegi tahaks selles ettevõtes tööle minna, nii põnev oli jutt Testliost ja selle ajaloost.

Süsadminnimisest

• Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

Lembitu Ling rääkis meile süsadmiinimisest, tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja. Jälle ta alustas oma lugu väiksest eluajaloost. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib suur töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust Lembitu tee süsadmiinina. Selle loengu üks tähtsamaid mõteid minu jaoks on see, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida, mis tähendab, et süsteemis ei tohi teha korduv tegevusi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu.

IT tööturg ja Karjäärikäänakud

• Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust. Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda. Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

Andmed ei allu analüüsile

• Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, Lauri selgitas, miks andmeanalüüsi vaja on. Andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

Eesti Vabariigi küberkaitse

• Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu õpib ta doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult info kaitsmine, vaid eluviisi kaitsmine. Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on oluline tiimitöö, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

IT ja turundus

• Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

(tuleb veel)

Kokkuvõte

(tuleb veel)

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

answer here

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

answer here

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?