User:Ltalsi

From ICO wiki
Revision as of 17:39, 18 October 2016 by Ltalsi (talk | contribs) (→‎Küsimus A)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liis Talsi

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:

ANDRES KÜTT - "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"

Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt. Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema. Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. [1]




Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust [2] sain teada ...


Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[3].

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus

a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [4]

b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. [5]

c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. [6]

d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [7]

e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [8] 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?


Vastus

a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).

b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:

  • Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks
  • Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks
  • Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni

(Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)

c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)

d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)

e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine

Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi. Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi


Viited

  1. [9]
  2. [10]
  3. [11]
  4. [12]
  5. [13]
  6. [14]
  7. [15]
  8. [16]
  1. [17]
  2. [18]
  3. [19]
  4. [20]


  1. ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
  2. ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
  3. ↑ Mediawiki - Help Formatting
  4. ↑ ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.
  5. ↑ ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.
  6. ↑ ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
  7. ↑ ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
  8. ↑ ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
  9. ↑ Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus
  10. ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
  11. ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus
  12. ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus
  13. ↑ Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus
  14. ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus
  15. ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus
  16. ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus
  17. ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.
  18. ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
  19. ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
  20. ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&oldid=109835"