User:Eaarma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Edward Daniel Aarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

Essee

Olles alustanud uut kooliteed, siis nii mina kui ka paljud teised ei ole kindlad kelleks nad tahavad täpselt saada. On küll ülevaade, et Infotehnoloogia on see, millega tulevikus leiba teenida, ja et see on ala mis neid huvitab, aga reaalne visioon sellest, kas olla programmeeria, süsteemide arendaja või midagi muud, julgen öelda, et paljudel puudub. Oleme astunud sellele teele ebakindlusega tuleviku suhtes ja loodame parimat. Õnneks kõike seda ebakindlust ja teadmatust hakkas meie õppejõud murendama nii enda, kui ka teiste tarkade inimeste kogemuste läbi.

Esmalt andis IT-kolledzi õppejõud meile ülevaate sellest kuidas koolielu käib, kuidas mitte läbi kukkuda, stipendiumitest, õpperuumide kohta ja kõigest, mis esmalt teada vaja on. Esmalt esines Merike Spitsõn, kes rääkis üldiselt kooli eeskirjadest, mida peab tegema, et erialaainepunktid kätte saada, akadeemilisest kalendrist, kelle poole pöörduda kui on mure ja kõige tähtsam, et õppimine on üliõpilase enda asi ja peab endast parima andma, et läbida oma kursused. Jätkas Merle Varendi, kes aitas mõista, kuidas stipendiumit taodelda ja kellega rääkida, kui on soovi anda tagasisidet. Juri Tretjakov andis mõista Moodle kasutamisest ja IT-kolledzi wiki’st, kus on enamik õppematerialid ja ka sellest, et loenguid salvestatakse, mis aitab õpilastel õppida. Selle loengu lõpetuseks kõneles Andres Septer sellest, erialatutvustusaine on selle jaoks, et see annaks meile mingigi ülevaate sellest mida õpitav eriala endast kujutab ja et mõista kas õpitakse õiget eriala, ja kuidas seda edukalt läbida ja mida mitte teha. Lisaks lühidalt sellest, mis võivad osutuda rasketeks aineteks ja kuidas neid läbida.

Esimene kooliväline külaline oli Andres kütt. Loeng algas sellega, et ta rääkis kuidas tema elukäik on kulgenud ja kuidas ta infotehnoloogiaga tuttavaks sai. Esimene kokkupuude tal IT’ga oli tal põhikooli lõpu poolel, kus ta vaikselt hakkas tutvuma arvutiga ja koodi kirjutama. Mida rohkem aega edasi, seda enam ta oskas arvutiga ümber käia. Vaatamata sellele, et ta oli omale hea põhja alla saanud, olid tal siiski hetked kus tal oli teadmistest puudus ja selle tõttu ta õppis palju juurde, käis erinevates ülikoolides, et hakkama saada probleemidega mis esinesid. Selle õppetee käigus ta sai lõpuks MiTs käies aru, et asi ei olene vaid inimesest endast vaid oleneb keskkonnast kus õpitakse. Tema kogemus Tartu Ülikooliga oli see, et see tundus talle nüri, aga MiT pakkus talle huvi ja ta lõpetas selle nomaalajaga, sellest kogemusest ütles ta meile moraali „If there’s a reason why, everything becomes possible“, mille mõte oli, et midagi korda saata peab olema endal tahe ja keegi teine ei tee asju sinu eest ära.

Loeng, mis mind köitis oli testimisest ja startupidest, põhjus miks see meeldis oli see, et esinejatel Kristelil ja Marko Kruustükil mõlemil polnud mingit kindlat tuleviku plaani nagu meil esmakursluslastel, aga aja pikku hakkas pilt kujunema sellest mida hiljem teha. Said kiiresti esmased töökohad sel alal ja kui algul oli raske, siis hiljem muutus kergemaks. Reaalne edulugu neil oli paljude tõusude ja mõõnadega, neil oli palju raskeid aegu, aga kuna nad jäid sihikindlaks ja ei andnud alla, siis nüüd on neil stabiilne elu, rahul oma töökohaga ja proovivad meid innustada, mis ma leian on edukuse märk. Kõige tähtsamaks loeks ma nende loo juures seda, et kui on idee, siis proovi see kiiresti ellu viia ja ei tohi kõhklusi tekkida, kui on võimalus, et oma idee saab ellu viia.

Teistest erineva IT edulooga inimene Lembitu Ling, kes oma IT alased teadmised omandas iseseisvalt ja kelle edutee algas arvutite kokkupanemisest. Ta pani arvuteid kokku, mille käigus ta õppis palju uut ja, mis aitas tal põhja alla panna IT alastele teadmistele. Kui üks firma andis otsad, siis leidis järgmise sobivama ja tänapäevasema töökoha ja ainult läbi töökogemuse õppis ta ära asjad, mida meie hetkel ülikoolis proovime omandada, aga seegi töökoht ei jäänud lõplikuks ja ta on väga palju erinevaid töökohti läbi käinud. Ta leidis, et süsteemide administreerimine oli ala, mis talle istus. Olles ise õpilane süsteemide administreerimise alal, siis mulle meeldis tema väide, et admin võib juhtida arendajaid ja andis nõuandeid kuidas olla hea süsteemide admin.

Praktiliseima teabega oli viies loeng, kus anti soovitusi sellest kuidas tööturul liigelda, mida silmas pidada ja mis on niiöelda ohumärgid. Anti hea ülevaade sellest, kuidas Eesti tööturg toimib ja kui ihaldatakse palgakõrgendust, siis peab tõenäoliselt lahkumisavalduse andma ja peab julgema raha küsida ennem töö vastu võtmist. Sain teada selle kohta, mis miinused ja plussid on riigiettevõtetes ja kõiksugu erinevate suurustega ettevõtetes. Suurim miinus nagu ma mõistin on olla oma alal üksi ja kui sa pead tegema rohkem tööd kui ette nähtud. Samuti on tähtis see, et kui töödata firmas, kus IT peab koostööd tegema näiteks äri poolega, siis peavad need asjad balansis olema ja mõlemad pooled peavad mõistma ja austama teineteise tööd, sest muidu võivad tekkida üleliigsed pinged.

Ivar Laur maksu- ja tolliametist rääkis analüüsist. Kuigi see loeng ei olnud otseselt IT’ga seotud, siis see andis tähtsa ülevaate sellest, miks peaks ka IT erialaga seotud inimene oskama analüüsi teha. Peab seda oskama, et analüüsida erinevaid ohte ja kuhu mingeid ressursse suunata, aga ka selleks, et saada ülevaate mingi perioodi tegemistest ja seejärel teha vajalikkud järelduse järmise perioodi jaoks.

Nüüd midagi aktuaalselt selle sajandi jaoks, Eesti küberkaitse mille tõi meieni Jaan Priisalu. Sarnasus teiste enamus esinejatega tema juures oli see, et ka tema on läbi käinud pika haridustee, seetõttu sai ta täpse ülevaate anda sel teemal. Esmalt rääkis ta põhjalikult sellest, mis töökohad ja koolid ta läbi kõik käinud on ja seejärel liikus Eesti küberkaitse teemale. Mõte mis mulle meelde jäi oli, et küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ja arvutid on vahendid selle teostamiseks.

Viimane esineja oli Starmani töötaja Hedi Mardisoo, kes rääkis turundusest. Ta rääkis paljudest aspektidest, aga kõige kasulikum teave mille mina sealt sain oli see, et ka kõige parem toode vajab reklaamimist või müügiinimest, sest kui on hea toode, aga keegi ei tea sellest midagi, siis see ei löö läbi. Teine tähtis aspekt oli, et kui inimesel on idee, aga ta ei oska seda ellu viia, siis on kuus põhilist küsimust millele vastata ja seejärel saab alles asuda asja kallale, need kuus küsimust on miks, kus, millal, kellele, kuidas ja mida, kui nendele küsimustele on vastused, siis on juba palju selgem see eesmärgi täideviimine.

Ära nähes ja olles kuulnud neid kõiki loenguid on mul tõesti enesekindlam tunne IT asjus, sest mina tunnen, et on vaja elavaid näiteid, kellel on ka läbikukkumisi, aga kes sellegipoolest jõuavad oma eesmärgid täide viia, see näitab vaid, et head asjad ei kuku kellelegi sülle. Veel enam meeldis see, et inimestel on võimalik ka läbi lüüa puhtalt huvi järgides ja olla isegi edukam, kui mõni kes tuubib asjad pähe, sest see ei garanteeri mitte midagi, tähtis on oma panus anda ja olla kannatlik. Kuuldust saan järeldada, et IT maailm on konarlik tee mida mööda käia, aga see on väärt rada mida astuda ja olen veendunud, et see on õige valik mille olen teinud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1) Arvestuse läbikukkumisel on võimalik seda järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1]

2) Järelsoorituse peab kokku leppima õppejõuga. [2]

3) Õpilane peab ennast õisi registreerima, et kordussooritus teha [3]

4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]

5) Õpilane, kes õpib RG kohal on kordussooritus tasuta. [4]

6) Kordusarvestus on OF õppijatele tasuline ja selle tasu suuruse kehtestab rektor käskkirjaga, mis kuvatakse ÕISis.[4]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1) Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele, kui on tervisega seotud põhjus, kui saadakse laps või kui on vaja ajateenistusse astuda.[5]

2) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[6]

3) Kõige pikem puhkuse aeg on 3 aastat, see kehtib sel juhul, kui õppuril on laps ja see puhkus lõppeb kui see laps saab 3 aastaseks. [7]

4) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [6]

5) Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]

6) Eksameid ja arvestusi saab järele teha vaid, siis kui jõuab kokkuleppele õppejõuga. [9]

Vastuste allikad

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [1] punkt 5.2.12.

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [2] punkt 5.2.9

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [3] punkt 5.2.8.1

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [4] punkt 5.2.7

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5] punkt 6.1.3.1.-6.1.3.3.

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [6] punkt 6.1.2.

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [7] punkt 6.1.3.3

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [8] punkt 6.1.5.-6.1.5.3

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [9] punkt 5.3.7.