User:Hannilo
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö
Autor: Henri Annilo
Esitatud: -
Essee
Sissejuhatus
Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.
Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.
Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.
Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord [1]
Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.
Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu [2]
Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.
Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.
Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.
Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid [3]
Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.
Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.
Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest [4]
Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.
Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.
Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.
Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud [5]
Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.
Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.
Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.
Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile [6]
Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.
Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.
Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse [7]
Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.
Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused [8] siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega.
Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.
Hedi Mardisoo: IT ja turundus[9]
Kokkuvõte
