Internet radikaliseerib

Sissejuhatus

“Radikaliseerumine on järkjärguline muutumise protsess, mille käigus inimene kujundab (või kujundatakse) ümber oma uskumusi, seisukohti, arusaamu ümbritsevast ning kelle lojaalsus nihkub eemale kehtestatud 29 korrast ja normidest.” See lause on võetud Karin Limbaku magistritööst “POLITSEIAMETNIKE TEADLIKKUS RADIKALISEERUMISEST” . Me ei hakka läbi võtma kõiki erinevaid kordasid ja norme, mis seal näidatud on, kuid põhiliselt tuleb välja, et inimesed otsivad õiglust. Kui on tunnetatud ebavõrdsust, siis püütakse ise leida sellele lahendusi ja kahjuks mõne indiviidi jaoks on need meetodid ühiskonnale mitte aktsepteeritavad. Järgnevalt saab näha mõningaid võimalusi, kuidas internet soodustab ja kiirendab radikaliseerumise protsesse.

Interneti võimalused ja ohud radikaliseerumiseks:

Organiseeritud alternatiivne meedia

ISIS toodab iga päev professionaalseid videoklippe ja uudiseid, mille eesmärk on leida endale uusi noori “jihadiste”. IS poolt toodetud meedia on rahvusvaheline ja seda tõlgitakse kõikvõimalikesse keeltesse, et kõlapind oleks maksimaalne. Tasustatud reasõdurite kõrval on IS’is “professionaalsed” ajakirjanikud, kelle palk on keskmiselt 7 korda suurem. Toodetud meediat on võimalik näha näiteks saidil jihadology. Hirmutav kogu selle virr-varri juures on see, et materjal on tehtud nii-öelda “lahedaks”.

Internet kui “kajakamber”

Internet võib käituda nagu “kajakamber”, kus isikud leiavad keskkonna, kus nende vaateid toetatakse ja võimendatakse. Veeb pakub suuremaid võimalusi ekstreemse materjali ja uskumustega tutvumiseks kui päris elu. Info leidmine ei ole ohtlik ja ei tekita subjektis hirmu sellega tegelemisel, pigem põnevust. Leides oma radikaalsete kalduvustega ideedele toetust teiste inimeste näol annab see otsijale juurde indu teemasse rohkem süvenemiseks. Taolistes keskkonnas ja internetis üldiselt ei peeta tabuks pärismaailmas mitteaktsepteeritavat käitumist ja seetõttu ei vaja seikleja erilist julgust, et end radikaalsete vaadetega inimestega samastada. Taolistes kajakambrites enda vaateid väljendades võivad tulla juba reaalsed kontaktid eksisteerivate radikaalidega, kes on huvitatud endale jüngrite värbamisest.

Internet kiirendab radikaliseerumise protsesse

RAND Euroopa uuringus “Radicalisation in the digital era” on välja toodud, et internet ise otseselt ei kiirenda radikaliseerumise protsesse, kuid on väga sobiv keskkond, et isiku radikaliseerumist kiirendada. Tänu veebile on võimalik väga kiiresti edastada toetavat materjali, mis paneb inimesi kas oma radikaalseid vaateid kinnistama või veel rohkem süvendama. Just eelnevalt mainitud “kajakambrid” on kohad, kuhu juba kogenud ja samuti veel katsetavad radikaalid enda vaateid toetavat materjali lademetes kokku kuhjavad. Seetõttu saavad nendest keskkondadest väga kergesti õppekeskkonnad, kust uusi normaalsusest irduvaid vaateid kontsentreeritud kujul omastada. Eriti effektiivselt töötavad selliste inimeste muutumisel erinevad video ja pildimaterjalid, mis siis kas tekitavad nende ideoloogiliste vaenlaste suunas veel suuremat viha või mingeid muid emotsioone, mis süvendavad radikaliseerumist.

Internet võimaldab radikaliseeruda ilma füüsilise kontaktita

Kuigi eelpool mainitud “Radicalisation in the digital era” uuringus on pigem nõustutud tulemiga, et ise radikaliseerumine on vaid osa kogu sellest protsessist ja üldiselt vajavad need isikud ka füüsilist kontakti on Institute for Strategic Dialogue (ISD) uuringus “Radicalisation: The role of the Internet” välja toodud mitmeid näiteid, inimesed on end ise radikaliseerinud. Lisaks sellele on ainult interneti toel ja enda anonüümsust säilitades loodud uusi “kajakambereid” millele on saadud toetajaskond üle maailma. Kuigi siin teemas käsitleme me põhiliselt just terrorismiga seotud radikaalsust, siis radikaalsus on väga laialt levimas ka muudes eluvaldkondades, eriti just poliitilistes vaadetes. Siin on näitenda toodud üks artikkel taoliste anonüümsete keskkondade ja gruppide kohta, kus inimesed muutuvad radikaalsemaks. Me saame analooge tõmmata ka terrorismi toetavate lehekülgede osas, ainult et materjal oleks liiga räige ja mitte soovitatav, et seda mingilgi moel jagada.