Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

Sissejuhatus

Elame ajal, mil sotsiaalmeediast on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Ühelt poolt pakub see kasulikke platvorme ja häid võimalusi informatsiooni kiirele levimisele. Teisest küljest on aga sotsiaalmeedia muutunud sõltuvuseks ja seda eriti noorte seas. Sellega kaasneb mitmeid negatiivseid mõjusid kõigile nagu näiteks ärevushood, depressioon, eneseväärikuse langus. Oleme võtnud vaatluse alla viis populaarset ja kaua aega kasutuses olnud sotsiaalmeedia kanalit ning uurime, kuidas need mõjutavad noori negatiivselt. Lisaks viisime läbi ka küsitluse antud teemal.

Instagram

Instagram on fotode jagamise rakendus, mis kuulub Facebookile ja millel on kogu maailmas 700 miljonit kasutajat. Kasutaja saab postitada pildi ja selle juurde kuuluva teksti. Kõik postitused on nähtavad seinal ehk feed' il. Samuti saab pilte lisada story`sse, kus püsib pilt vaid 24 tundi ja kustub seejärel. Järjest kogub populaarsust ka Instagram TV, kuhu on võimalik üles laadida pikemaid videoid kui oma seinale. Paljud inimesed kasutavad Instagrami kui fotoblogimise vormi, postitades videoid nii puhkuse kui ka igapäevaelu kohta ning jagades oma huvisid. Põhiline eesmärk kasutajatel on oma postitustele meeldimiste ja kommentaaride kogumine ning jälgijaskonna kasvatamine. See toob kahjuks endaga kaasa mitmeid murekohti. On kindlaks tehtud, et platvormi kasutamisega kaasneb noorte seas näiteks suurenenud ärevus ja väheneb enesehinnang.

Seda, et on põhjust muretsemiseks, tunnevad ka noored ise. Aastal 2017 korraldas Kuninglik rahvatervise selts uuringu, mille käigus küsiti 1479-lt noorelt, vanuses 14–24, kuidas erinevad sotsiaalmeedia platvormid nende tervist ja heaolu mõjutavad. Uuringu tulemustest selgus, et Instagrami, Snapchati, Facebooki ja Twitteriga kaasnesid depressioon, ärevus, kehv kehapilt ja üksinduse tunne. Samuti mõjuvad need negatiivselt ka une kvaliteedile ja suurendavad kiusamist. On näha, kuidas noored leiavad Instagramist kerge vaevaga ohvri, keda mõne postituse tõttu norida. kellegi kallal mõne pildi pärast, sest

On selge, et sotsiaalmeedias näidatakse end oma parimast küljest ja kõik, mida postitatakse, ei ole alati tõde. Nähes aga teisi pidevalt puhkusel või lõbusalt aega veetes, võib noortel tekkida tunne, et nende elus on midagi puudu. Noored võrdlevad end teistega ja see võib pikas perspektiivis tekitada meeleheidet Sotsiaalmeedia postitused võivad seada ka ebareaalseid ootusi ning tekitada puudulikkuse ja madala enesehinnangu tunde. Näiteks töödeldakse väga põhjalikult oma pilte ja lisatakse erinevaid filtreid. Samast uuringust ka selgus, et Instagram sai kehapildi ja ärevuse eest halvima hinde. Näiteks kirjutas üks uuringule vastaja järgmiselt: "Instagram paneb tüdrukuid ja naisi kergesti tundma, nagu poleks nende keha piisavalt hea, kuna inimesed lisavad filtreid ja redigeerivad oma pilte, et nad näeksid välja" täiuslikud "." Olukorra parandamiseks on suure jälgijaskonnaga inimesed algatanud erinevaid liikumis. Näiteks näidatakse reaalsust, mis tegelikult postitatud piltide taga peitub või lihtsalt ilma filtrita pilte. Samuti on tehtud ettepanekuid, et sotsiaalmeediaplatvormid peaksid eraldi ära märkima inimestest tehtud pildid, mida on digitaalselt töödeldud. Seda ideed toetas enam kui kaks kolmandikku küsitletud noortest. Olen täiesti nõus, et Instagram võib vaimsele tervisele halvasti mõjuda ja panna inimesi arvama, et nende elul on midagi viga. Usun aga, et see kuidas Instagram inimest mõjutab on tema enda kätes. Kasutajal on võimalus valida keda ta jälgib ja keda mitte ja kui on tunda, et kellegi postitused tekitavad negatiivseid tundeid a pettumust enda elu suhtes, siis ei ole vaja teda älgida.

Twitter

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos.

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit. Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid.

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Üldiselt piltide postitamine sellisesse väga avalikkus sotsiaalmeediasse võib tuua kaasa teiste poolt kirjutatud enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohaliku vaatajaskonna poolt vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või siis hoopis toetatakse. Tavaliselt lõppeb see sellega, et pooldajad ja vastuolijad hakkavad omavahel pikemaid ja ebameeldivamaid argumente üksteise vastu kirjutama, mis lõpuks võivad ühele osapoolele negatiivsel mõjuda ja tekitada vaimset kahju. Tehakse ka nalju teiste arvamuse või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks peab olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Kindlasti peab ka lapsevanem jälgima, milline informatsioon jõuab lapseni - kas see on tema vanusele sobilik või mitte, kas see võib põhjustada lapsele kuidagi moodi kahju ning vastavalt olukorrale ka tegema noore kaitseks samme. Samas saab ka Twitteri meeskond ebasobiva säutsu reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTube'is video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015. aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.