Iot
Sissejuhatus
IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit [1] , joogimasinat [2] või kohvikannu [3], sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus. Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine. Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4] Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine. Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Teema 1
Teema 1.1
Sisu
Teema 1.2
Sisu
Teema 2
Teema 2.1
Sisu
Teema 2.2
Sisu
Kokkuvõte
Kokkuvõte
