IT ilmumine ja areng Eestis

IT: definitsioon ja mõiste

IT ehk Infotehnoloogia on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla kaubanduslik ja ka mittekaubanduslik. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.

IT-d ajalugu

Infotehnoloogia termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et "uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks." IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.

• Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.
• Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.
• 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.
• Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.
• 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.
• Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs

e-Estonia

Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi "Eesti infopoliitika põhimõtted".

Esimesed e-pangateenused

Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.

e-Maksuamet

e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:

• esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;
• request value-added tax returns;
• file personal income tax declarations;
• file customs declarations.

m-parkimine

e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja "paar klõpsaga", ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.

e-ID ja digiallkiri

Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.

i-Hääletamine

Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.

e-Tervis

2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.

Valitsus AI strateegia

2019. aastal tutvustati "valitsuse AI strateegiat", üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.

Küberkaitse Eestis

Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle. Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.

Kasutatud allikad

1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021) 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine