Windows XP

Windows XP

Tõlkimisel... versioon 0,3 versioon 0,5

Windows XP on Micosofti poolt toodetud operatsioonisüsteem kasutamiseks isiklikes arvutites, sealhulgas kodu ja ettevõtete lauaarvutites, sülearvutites ja meediakeskustes. Nimi on tulnud sõnast eXPerience (kogemus). Juurutamise ajal kandis projekt nime Whistler, Microsofti töötajate suusakuurordi järgi. Windows XP on Windows 2000 ja Windows Me järeltulija ja esimene tarbijale orionteeritud Microsofti operstsioonisüsteem, mis ehitati Windows NT kernelile ja arhitektuurile. Windows XP jaemüük hakkas peale 25. oktoobril 2001. Otsene OEM ja jaemüük lõpetati 30. juuni 2008. Kohalikud arvutitootjad said veel kasutada kuni 31. jaanuar 2009. Windows 7 Ultimate, Pro, Windows Vista Ultimate ja Windows Vista Business kasutajatel on võimalus kasutada ka Windows XP-d. Kõige rohkem kasutatakse 2 versiooni: Windows XP Home Edition ja Windows XP Professional. Lisaks on veel Windows XP Media Center ja Windows XP Tablet PC Edition. Arhitektuuri poolest on veel lisaks 64-bit Windows XP variandid: Windows XP 64-bit for IA-64(Itanium protsessoritele) ja Windows XP Professional for x86-64(AMD protsessoritele). Lisaks on olemas veel Windows XP Embedded ja nuditud versioonid Windows XP Starter Edition, mida müüakse teatud turgudel.

Enim kasutatavamate versioonide ... Kõige rohkem kasutatakse 2 versiooni: Windows XP Home Edition ja Windows XP Professional. Esimene neist on mõeldud kodukasutajatele, teine neist aga äri- ja rohkemate vajadustega kasutajatele. Windows XP Professional sisaldab teatud lisasid, mida tavaline kodukasutaja ei vaja. Kolmas versioon, mis on ka kasutusel, Windows XP Media Center Edition, kasutatakse meediakeskustes. Arhitektuuri poolest on olemas 32 ja 64-bitine versioon, neist viimane jaguneb omakorda spetsiifiliselt kaheks: Itanium protsessoriga ja AMD protsessoriga masinatele. Windows XP Tablet PC Edition on mõeldud kasutamiseks sülearvutites ja tahvelarvutites, kuna ta toetab puutetundlikku ekraani, käsitsikirjutatud noote, ja portrait-oriented screens Windows XP Embedded versiooni kasutatakse spetsiifilistes tarbija elektroonikas, kioskites, sularahaautomaatides, meditsiiniseadmetes, videomänguseadmetes, müügiterminalides ja VOIP seadmetes.

Eriturgude väljalasked

Windows XP Starter Edition on väiksema maksumusega Windows XP variant, mida müüdi Tais, Indoneesias, Filipiinidel, Venemaal, Indias, Kolumbias, Brasiilias, Argentiinas, Peruus, Boliivias, Tšiilis, Mehhikos, Ekuadoris, Uruguais ja Venetsueelas. Selle väljaande nõuded riistvarale olid väiksemad, korraga sai joosta ainult 3 programmi, lisaks mõned lisandid olid üldse eemaldatud või vaikimisi ära keelatud. Iga maa väljalase oli eelnevalt juba vaikimisi eelnevalt ära seadistatud, keeleseaded, taustapildid jne.

Windows Media Playeri lugu..

Märtsis 2004 Euroopa komisjon trahvis Microsofti 497 miljoni euro suuruse trahviga ja käskis lasta välja Windowsi ilma Windows Media Playerita, kuna Microsoft "murdis Euroopa Liidu konkurentsiõigust võimendades selle lähedal monopol turul personaalarvutite operatsioonisüsteemide peale turgude rühmaserverite operatsioonisüsteemide ja meediumipleiereid". Peale 2004 ja 2005 toimunuid edutuid kohtukaebusi lasti välja Windows XP Edition N, milles pole Windows Media Playerit, kuid kasutaja saab seda endale alla laadida ja paigaldada. Kuna seda müüda sama hinnaga nagu tavaversiooni, siis suurfirmad nagu Dell, HP, Lenovo ja Fujitsu-Siemens ei võtnudki seda üldse endale müügiks lattu. Siiski Dell paigaldas umbes 1500 sellist OEM litsentsi. Detsembris 2005 Korean Fair Trade Comission käskis valmistada nii Windows XP kui ka Windows Server 2003 variandi ilma Windows Media Playeri ja Windows Messengerita. Väljalase sai nimeks Windows XP KN

keeled ca 50 keeles

Kasutajaliides: Windows XP tunnus on ülesande-põhine graafiline kasutajaliides. Start menüü ja indekseerimisteenus disainiti ringi ning palju visuaalseid efekte lisati.

Süsteeminõuded: Min: 233MHz/64MB RAM/1,5GB HDD/CD-ROM/klaviatuur/hiir/helikaart

Soovituslik: 300MHz/128MB või rohkem RAM/1,5GB HDD või rohkem/

Mälupiirangud:

32/64 bitises versioonis

Windows XP Professional 4/128

Windows XP Home Edition 4/ n/a

Windows XP Media Center Edition 4/ n/a

Windows XP Tablet PC Edition 4/ n/a

Windows XP Starter Edition 512/ n/a

Service Pack

SP1 lasti välja 09.09.2002. Sisaldas turvapaiku ja paiku, ühilduvusuuendusi, .NET Framework toetuse, tablettarvutite toetuse ja Windows Messengeri 4.7, USB2.0 toetuse ja Set Program Access and Defaultsi vahetarkvara. Samuti tuli selle teenuspakiga SATA ketaste ja suuremate kui 137GB ketaste tugi. SP2 (koodnimega Springboard) lasti välja 25.08.2004 rõhuga turvalisusel. Erinevalt eelnevatele teenuspakkidele SP2 lisas Windows XP-le uusi funktsionaalsusi nagu WPA krüpteerimise toetuse ja täiendatud Wi-Fi toetuse koos seadistamise utiliidiga, hüpikakende blokeerija IE6le, Bluetoothi toetuse. Uuendatud tervitusekraan eemaldas alampealkirjad nagu Proffessional, Home Edition ja Embedded. SP2s lisandus vaikimisi sisselülitatud tulemüür, DEP, mida saab nõrgalt emuleerida. Teenuspaketis sisaldub ka Windows Security Center, kuhu on koondatud kokku ülevaade süsteemi turvalisuse ülevaade, antiviirus, Windows Update ja Windows tulemüür. SP2b- lisas ActiveX kontrolli, tuli välja augustis 2006 SP2c- tuli välja 10.08.2007. Lahendas väheste litsensivõtmete probleemi Windows XP Professional ja Windows XP Professional N versioonidel SP3- automaatsete uuendustega tuli 10.07.2008. Kokku 1174 parandust. Esines probleeme Symanteci tarkvaraga ja AMD protsessoritega masinate kasutajatelt, kelle masinad olid eelinstalleeritud Sysprepi kaudu ja algne masin kasutas Inteli protsessorit.

Toetustsüklid:

ilma SP- kuni 30.04.2004 SP2- kuni 13.07.2010 SP3- kuni 08.04.2014 Windows XP üldine tootetugi lõpeb 08.04.2014

Turvaprobleemid

Windows XPd on kritiseeritud pahavara, arvutiviiruste, trooja hobuste ja usside tundlikkuse poolest. Kui kasutaja töötab administraatori õigustes, on ka pahavaral piiramatu leviku võimalus. Suure turuosaga Windowsil on ajalooliselt viiruse loojate eesmärk. Turvaaugud on tavaliselt nähtamatud niikaua kuni neid ei kasutata. Microsoft soovitab automaatsed uuendused hoida sees, kuigi on olnud probleeme ärisüsteemides ilma eelneva kontrollita. Windows XP tuli 2001 a välja koos Internet Explorer 6ga, mis on tänapäevaks aegunud ja mitteturvaline. Alates 2010 veebruarist Microsoft tungivalt uuendab Internet Explorer 8le, millel on parem turvalisus.

Toote aktiveerimine ja verifitseerimine

Vähendamaks piraatlust, Windows XP tuli välja toote aktiveerimisega, mis nõuab arvutil või kasutajal teatud aja jooksul operatsioonisüsteem aktiveerida. Kui kasutaja süsteem muutub, nt. 2 või rohkem olulist komponenti muutuvad, Windows muutub uuesti aktiveerimata olekuks. Kui kasutaja proovib liiga tihedalt reativeerida, süsteem keeldub seda tegemast ning kasutaja peab saama uue aktiveerimiskoodi. Osadel suurtel arvutitootjatel on aga nii OEM kui aktiviseerimiskoodid juba BIOSi sisse kirjutatud.

Tootevõtme testimine

Lisaks aktiveerimisele teenuspaketid ei installeeru, kui on teada, et mittesobivad litsensivõtmed. Üks litsensivõti sobib ainult ühele paigaldusele, sõltumata sellest kas ta on karbitoode, eelmüüdud või firmalitsents. Teenuspakettidesse on kehtetud litsensivõtmed sisse kirjutatud, samuti SP2-te oli sisse ehitatud otsimootor, mis leiab isegi kasutamata ebaseaduslikke võtmeid. Peale turvakonsultatsiooni siiski see funktsioon tühistati. Windows Genuine Advantage koosneb kahest osast: kontrollivahend ja kasutajale märguande tekitaja. WGA kontrollis Internet Explorer 7, Windows Media Player 11, Windows Defender, Office 2007 ja teatud uuendusi. 2007 a. lõpus siiski loobuti Internet Explorer 7 kontrollist ja tehti see kõigile kättesaadavaks. Kui litsensivõti on arvatud valeks, tuleb ekraanile sellekohane teade. Kättesaadavad on ainult tavalised uuendused, kriitilisi ja lisaseadmete uuemaid versioone ning teisi Microsofti tooteid ei saa alla laadida ega installerida.

Litsensid ja meediatüübid:

on 3 tüüpi Windows XP litsentse: retail, Volume(VLK) ja OEM. Windows XP Proffessional on kättesaadav kõigi erinevate litsensivormidega, Windows XP Home on piiratud Retail ja OEM litsensidega ja Windows XP Media Center Edition ja Windows XP Tablet PC Edition on ainult VLK ja OEM litsensidega kättesaadav. Iga litsensitüüp on erineva plaadiga, mis tunnistab ainult oma tüüpi litsensivõtit, samuti on iga installeerimispaat erinev. Retail ja VLK litsensidele on tugi Micosofti poolne, OEM litsentsidele on tugi pigem tootjapoolsem kui Micosofti poolne. Sellise tarkvara hind on madalam. OEMi 2 piirangut: Micosoft ei paku tehnilist tuge ja litsensi ei saa ule viia teise arvutisse. OEMi tarkvara maksumust ei avalikustata ei Microsofti ega ta partnerite poolt, vaid iga tootja määrab ise maksumuse.

Retail Karbitoode, 2 sorti: Upgrade ja Full purchase Product (FPP). FPP litsents on liigutatav ühest arvutist teise tingimusel et teises on see eemaldatud. Kuigi uuendamislitsents on samuti liigutatav, kasutajal peab olema eelnev Windowsi versioon. Tootel on Microsofti poolne lõppkasutaja-poolne tugi.

Volume License Ärilitsents, müüdav uuendava litsensina, ei nõua aktiveerimist. Väljend Volume Licence Key lubab kasutada ühte võtit mitmes süsteemis, sõltuvalt litsensilepingust. Probleemne, kuna võtmete levik Internetis oli laialdane. SP1 tulekuga, Microsoft üritab välja otsida ja panna musta nimekirja teadaolevad VLK võtmed. Hiljem see liideti WGA programmi. OEM Eelinstalleritud, müüdav koos eelnevalt kokku pandud arvutiga. On 2 sorti: suurtootjate ja väiketootjate omad. Suurtootjatel on oma leping Microsoftiga, lasevad välja oma plaadid (Microsoft "Gold Master Copy"), väiketootjatel(kohalikud firmad) aga peavad ostma volitatud edasimüüja kaudu. OEM litsensi on soovitav eelnevalt ära aktiveerida, kuid pole kohustuslik.

allikas: [Wikipedia]