Cloud Computing
Artikli autor ja versioneerimine
Nimi: Argo Kikas
Grupp: AK41
Viimati muudetud: 10.01.2010
Versioon Lisatud Kommentaar 0.1 08.01.2010 Artikli alustamine 0.2 09.01.2010 Artikli täiendamine 0.3 10.01.2010 Artikli täiendamine
Legend ja skoop
Tutvustada mõistet pilvarvutus. Eesmärk on artikkel kirjutada selliselt, et ka "tavaline inimene tänavalt", võiks peale lugemist öelda: "Ma enam-vähem tean, mis on pilvarvutus."
Sissejuhatus
Kiirelt arenevas ja pidevas muutumises olevas IT maailmas, kus uued trendid sünnivad ja surevad iga päev, pannakse lootused uuele arenevale nähtusele nimega pilvarvutus. Kuigi pilvarvutusest on kirjutatud ja räägitud juba mõnda aega, siis tegelikult ei ole endiselt ühest arusaama, mis ta tegelikult on. Tsiteerides Andy Isherwood'i (HP Tarkvara müügi osakonna asepresident Euroopas): "Kõik räägivad ja kirjutavad sellest, aga ma pole veel näinud, et kaks inimest kirjutaks-räägiks sellest ühtemoodi."
Pilvarvutus annab Teile võimaluse hoida kokku tark- ja riistvara soetamis kuludelt, kiirendab riist- ja tarkvara uuendamise (upgrade) protsesse, pakub piiramatut kettamahtu jne. Kas kõik ongi nii roosiline?
Pilvarvutus
Pilvarvutus (Cloud Computing) on Interneti põhiselt riist- ja tarkvaralisi IT lahendusi pakkuv hajussüsteem.
Pilvarvutussüsteemi moodustavad kolm põhikomponenti:
- kliendid (clients)
- serverid/andmehoidlad (servers/datacenter)
- ja loomulikult Internet
Kliendi rolli täidab täiesti tavaline lauaarvuti, sülearvuti, PDA jne. - ainsaks eelduseks on, et seade omaks mingisugust tarkvara, mis suudaks täita veebibrauseri ülesandeid.
Andmehoidlad koosnevad enamasti n serverist, milledes siis jooksevad rakendused või virtuaalsed masinad ning mida klient üle Interneti kasutama pääseb. Serverid võivad asuda ühel kindlal territooriumil, kuid levinum on variant, kus nad on hajutatult - üks ports kusagil Euroopas, teine Kanadas jne. Selline hajutamine aitab kaasa teenuste käideldavuse (kui üks site peaks rivist välja minema töötab teine edasi) ja turvalisuse (kui mõni küberkriminaal ühe site "maha suudab võtta", jätkab teine tööd) tagamisele.
Pilvarvutuse jagunemine teenuste (service) järgi:
- IaaS (Infrastructure as a service, infra kui teenus) - "kõik riistvarast teenus" ehk klient saab endale soetada/tekitada virtuaalse arvuti, serveri, ruuteri jne. (Amazon EC2)
- PaaS (Platform as a service, platvorm kui teenus) - teenus arendjatele, programmeerijatele, testijatele ehk pakutakse erinevaid platvorme rakenduste ja teenuste väljatöötamiseks (MS Azure, Salesforce)
- SaaS (Software as a service, tarkvara kui teenus) - "kõik tarkvarast teenus" ehk kliendile antakse võimalus kasutada erinevat tarkvara: e-maili kliendid, kalendrid, kontoritarkvara jne. (Google Apps)
Pilved liigituvad:
- Avalik pilv (public cloud) - pilv, mille ressursse ja rakendusi iga soovija kasutada saab. Hea võimalus alustavatele firmadele oma serveri/arvutipargi (riist/tarkvara) soetamiseks.
- Privaatne pilv (private cloud) - pilv, mis kuulub mõnele organisatsioonile/firmale ning mille ressursse ja rakendusi teistega ei jagata. Organisatsioonil on dokumendihaldus rakendus, mida kõik töötajad saavad kasutada veebibrauseri abil ka väljastpoolt organisatsiooni.
- Hübriid pilv (hybrid cloud) - pilv mis koosneb nii avalikust kui privaatsest pilvest. Firma omab serveriparki, mis jõulukampaania ajal vajab ajutiselt rohkem ressursse - see hangitakse Amazon Web Service'st.
Miks eelistada pilvarvutust traditsioonilisele PC-põhilisele lähenemisele
- Odavam PC soetusmaksumus - kliendi arvuti peab olema täpselt nii võimas, et jooksutada internetibrauserit.
- Madalamad kulud IT infrale - pole vaja soetada meeletus koguse kalleid servereid, eriti suur on effekt nö peak computing vajaduste puhul ehk kui suurt võimsust/kettamahtu vajatakse ajutiselt. Hea võimalus väiksematele firmadele, kellel ei ole piisavalt kapitali korraliku arvutipargi soetamiseks.
- Ressursse saab koheselt juurde - kui mõnda serverit on vaja putitada, siis saab seda teha minutitega, mitte ei pea seda kuid ette planeerima
- Vähenevad hoolduskulud - seda siis nii tark- kui riistvarale, kuna mõlemate hoodusega tegeleb "pilve" haldaja
- Võimalus kasutada "superarvutit" - põhimõtteliselt on võimalik kasutada kogu "pilve" ressursse (Protsessorite võimust, kõvaketta mahtu)
- Andmed on alati varundatud - kõvaketta katki minek ei ole enam probleem
- Dokumendid on kättesaadavad ja up to date - seega on lihtsam töötada dokumentidega gruppides ja samaaegselt, sest kui keegi teeb dokumendis muudatuse, siis teistele on see muudatus koheselt näha, samuti on neile juurdepääs tagatud sõltumata arvutist
- Eeliseid on veelgi, aga üheselt saaks nad kõik kokku võtta nii: pilvarvutuse suurimaks eeliseks on see, et kasutad siis kui vajad ja maksad ainult siis kui kasutad.
Pilvarvutuse nõrkused
- Internet'ist 100% sõltuv - kui pole Internet'i, ei saa ka tööd teha. Samuti sõltuv Internet'i "toru läbimõõdust" ehk sellest kui kiire on ühendus
- Turvalisus - kas sa ikka usaldad oma firma dokumendid mõne kolmanda isiku kätte?
Kokkuvõte
Kuigi me ise seda endale ehk ei teadvusta, siis suur osa praeguseaja Interneti kasutajatest kasutab ka mõnda pilvarvutuse poolt pakutavat teenust, olgu selleks siis e-kirjade klient, kalender, mõni suhtlusportaal, online mäng vms. Arvutimaailmas liigutakse üha enam selle poole, et tööks-arendamiseks-mängimiseks-õppimiseks vajalikud rakendused-platformid-dokumendid oleksid nö kasutaja mitte arvuti põhised.
Kasutatud materjalid ja viited
- Michael Miller, Cloud Computing. Web-Based Applications That Change the Way You Work and Collaborate Online
- Anthony T. Velte, Toby J. Velte, Ph.D., Robert Elsenpeter, Cloud Computing: A Practical Approach
- Michael Armbrust, Armando Fox, Rean Griffith, Anthony D. Joseph, Randy Katz, Andy Konwinski, Gunho Lee, David Patterson, Ariel Rabkin, Ion Stoica, and Matei Zaharia, Above the Clouds: A Berkeley View of Cloud Computing
- Aivar Guitar diplomitöö, Küberkaitse mooduli virtuaallaborite lahenduse loomine Eesti Infotehnoloogia Kolledži näitel
