User:Elund

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Egon Lund
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

IT maailm on suur ja lai ning õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaine andis loengutes käsitletud teemadega ülevaate elust ITK õpilasena ning tulevase IT-spetsialistina. Päevakorras olid teemad, mis on ITK õpilasele aktuaalsed hetkel ning pikemas aja perspektiivis. Loenguid viisid läbi IT Kolledži õppejõud ning külalisesinejad, seega oli tegemist oma ala asjatundjatega ning seetõttu oli õppeaine isegi vajalik ja lausa hariv.

Esimene loeng toimus juba esimesel koolipäeval. See oli suuresti sissejuhatav ja koolielu tutvustav ning eesmärk oli anda ülevaade õpilaselust IT Kolledžsis. Tegemist oli küll esimese õpingukorralduse ja erialatutvustava loenguga, sai alguse tõeline loengute seeria siiski teise loenguga, kui kõnelema tuli IT Kolledži õppejõud Linnar Viik teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Linnar Viik käsitles loengus innovatsiooni erinevaid aspekte ning selle pooleteise tunni jooksul suutis ta end kuulama panna. Ta suutis tõstatada vägagi huvitavaid küsimusi ühes eluliste näidetega. Kõige enam jäi meelde tema öeldu, et maailma mastaabis on levinud ühiskonna väärtusüsteemis tõekspidamine, et eksida ei tohi, kuid ometi toimub innovatsioon oma vigadest õppimise tulemusena. Seega innovaatsiooni käivitajad on alustavad ja väikeettevõtted, algajad, kes julgevad riske võtta oma idee ellu viimisel.

Õppeaine raames võttis järmiseks sõna ITK vilistlane Mart Mangus ning tema teemaks oli „Ideest teostuseni“. Vägagi põhjaliku ülevaate andis see loeng nimelt ettevõtlusest. Samuti oli võrdlus ka palgatöö ning oma ettevõtte vahel, esile tuues mõlema eelised ning puudused. Ettekandmist leidsid ka Mart Manguse enese kogemused erinevate veebipõhiste projektide osas ning seejuures ta ei häbenenud rääkida ka oma ebaõnnestumistest ja vigadest. Oma „üritustega“ on ta juurde saanud oskusi ning kogemusi, mida tulevikus rakendada, mis loob seose Linnar Viigi öelduga, et innovatsioon toimub oma vigadest õppimise tulemusena. Tähelepanuväärne oli „Ideest teostuseni“ loengu puhul see, kuidas Mart Mangus pani auditooriumi „tööle“. Auditooriumi aktiivne osavõtt tagasid suuresti loengu õnnestumise. Samuti sain kogemuse võrra rikkamaks SWOT (Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats) analüüsi tegemise näol. Äramainimist tasub ka üks mõte, mille Mangus esitas. Eduka äri aluseks võib küll pidada head ideed, kuid sellegi poolest ei saa jätta teostust tahaplaanile, mis võib teinekord isegi ideest olulisemaks kujuneda.

Neljanda loengu viis läbi IT Kolledži õppejõud Margus Ernits teemaga„Robootikast IT Kolledžis“. Heitnud pilgu teemale tundus see esialgu vaid „promona“ ITK robootika klubile, kuid tegelikult peitus selles loengus ka sügavam mõte. Nimelt tehes midagi ise ja seda seejuures hästi, motiveerib see inimest veelgi enam pingutama edu nimel. See idee on seotud ka teises ja kolmandas loengus käsitletud teemade ning mõtetega. Praktika õpetab tunduvalt enam kui teooria ja seejuures on robootika klubist osavõtt kindlasti õpilasele väärtuslik kogemus, sest seejuures õpib meeskonnatööd, saab tehnikaalaseid teadmisi ning lausa võimalus õppida programmeerimist. Õppeprotsessi puhul on oluline, et õpilane näeks tulemusi, seetõttu ongi praktiline külg õpingutes määramatu tähtsusega. Net Group-i esindajad Toomas Mõttus ja Jaan Feldmanm astusid auditooriumi ette teemaga „Serverikeskuste võrguarhitektuur“. 80 töötajaga Net Group on Eesti üks suuremaid ja tuntumaid IT ettevõtteid. Esmapilgul tundus, et loengus keskendutakse vaid Net Group-i kui ettevõtte enda olemusele ja olukorrale IT maastikul ja enese reklaam sai minu silmis loengu alustalaks. Paraku ei pidanud minu arvamus paika, sest edasine teemaarendus keskendus tulevikule laiemas pildis, mitte vaid Net Group-i vaatevinklist. Kuna IT taristute haldamine ja loomine ei ole minu pärusmaa, siis tehnilisest informatsioonist oli üksjagu ka raskesti jälgitav. Sellegi poolest keskenduti tulevikule ühes probleemide ja lahenduste tõstatamisega. Siinkohal leidis ka kinnitust tõsiasi, et tõelistest spetsialistidest on jätkuvalt puudus, kes on pühendunud ja võtnud omaks pidevalt juurde õppida ja end arendada, esile toodi elukestva õppe tähtsust, moodust püsida nii öelda konkurentsis ja IT valdkonnas ei ole teisiti mõeldavgi.

Kuuenda loengu eestvedajaks oli siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindaja Agu Leinfeld teemaga „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Väga kiiduväärt oli antud teema puhul lektori soov auditoorium kaasata, sest antud küsimuses oli ka õpilastel väärt ideid. Antud teema käsitlus oli võib-olla natuke liiga tumedates värvides, kuid selline see reaalsus kord on. Tehnoloogia eesmärk on olnud inimkonda teenida ja seeläbi muuta elu lihtsamaks, kuid tegelikkus on hoopis midagi muud. Tehnoloogia areng on pigem negatiivselt mõjunud inimeste tõekspidamistele ja seega on tekkinud erinevad sotsiaalsed probleemid. Inimese elutempo muutub iga innovaatilise uuenduse ja lahendusega justkui veelgi kiiremaks kui see seni olnud. Vabadus, mis lubatud asendub sõltuvuse ja äärmuslikumas mõttes orjusega, sest puuduvad piirangud. See on üks innovaatsiooni põhjustatud viga, millest peaks kogukond õppima.

Anto Veldre kõneles teemast „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“ õppeaine seitsmendas loengus. Igasugune „slideshow“ puudus ja tuleb tõdeda, et sellest väga puudust ei tundnudki. Anto Veldre suutis veenvalt üürikese pooleteise tunni jooksul anda auditooriumile aimu, mida kujutab CERT/CSIRT meeskonna liikme töö ja seejuures esile tuua isikuomadused, et sellel ametikohal hakkama saada. Teadmata, et ta töötab internetiturvalisuse alal võiks arvata teadmiste järgi, mis puudutavad erinevaid petuskeeme ja viirusi, et tegu on ühe „veebipätiga“ mitte „veebipolitseinikuga“. Esialgu mind jahmatas tema kogemuste pagas, kuid antud valdkonnas on sellised teadmised hädavajalikud, elu jooksul õpitud. Kuna küberkuritegevus suureneb, siis tuleb ka ise kursis olla toimuvaga, et vastulöök anda.

Loengute seeria lõpetab Kalle Tammemäe teemaga „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Mulle pakkus Kalle Tammemäe loengus kõige enam huvi hariduse astmed ja seejuures saadavad teadmised, nende ulatus ja sügavus ja Eesti kõrgharidusmaastik, sest soov on edasi õppima minna. Põhjalik ülevaade TTÜ campusest ning siinsetest võimalustest oli muidugi väga informatiivne, kuid tegemist oli sissejuhatava ja tudengielu tutvustava informatsiooniga, mis oleks pidanud minu arvates kursuse alguses ettekandmist leidma, kui õpilastele tutvustati IT Kolledži õppekorraldust ja sisekorda antud õppeaine raames.

Esmakursuslasele olid need loengud vajalikud, et mõista, mida tulevane elu, tulevik endaga kaasa toob ja mis meid, kui tulevaisi spetsialiste ees ootab. Oluline on laiendada oma silmaringi ja näha teiste vaatenurki. Tegemist oli aktuaalsete teemadega ning see kursus täitis oma eesmärki, teadvustada seda, kui lai on IT maailm.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Eksamikorralduse määrab õppejõud ja enne kordueksamit vajadusel teha ära õppejõu koostatud täiendavad ülesanded.

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Eksamile tuleb registreeruda 2 päeva enne eksami toimumist.

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kordussoorituse tasu REV tudengil on see aasta 13 €. Esimene järeleksam on RE üliõpilasele tasuta, järgnevad tasulised. (Ülekanne EITSA kontole).

Kordussooritusele saab registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Kui kehtiv kaart on rikutud, hävinud, kaotatud, varastatud, et uus tellida - selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart” .

Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega. (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).

Garderoobikapi võtme tagatisraha on 13 €, kapi jagamisel on 9,5 € võtme kohta. Garderoobikapi võtmeid väljastab õppetehnik ja võtme kaotamisel tuleb pöörduda õppeosakonda.