User:Aivanov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Ivanov

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Algusest vaadates selle aine nimele, milleks on Õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei uskunud tol hetkel selline, et selline aine võib muutuda päris huvitavaks ja põnevaks. Esmapilgult tundus see rutiinse ainena, milles omandatud teadmisi õpilased unustavad kiiresti ära nagu rääkis meile Margus Ernits enda loengus robotikaklubist. Kui imelik see ka ei kõlaks, aga pärast esimest loengut, milleks minu jaoks oli Linnar Viigi loeng, muutus aine päris põnevaks, mille kõikidel loengutel tasus käia ja kuulata põnevate meeste juttu.

Esimeses loengus rääkis meile Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Võib isegi öelda, et see loeng meeldis mulle kõige rohkem, sest Indrek rääkis päris huvitavalt sellest, mis innovatsioon on ja tõi näided, mis väga mulle meeldisid. Näiteks sain teada, et iga väike nn. update pole innovatsioon, vaid innovatsiooniks võib kutsuda mingit uut lahendust jms. , mis on väga kõvasti muutnud selle lahenduse valdkonna arendust ja kasutust. Samuti jäi kõvasti meelde see, et Indrek lõhkus müüti sellest, kes saab tulla välja hea innovatsiooniga. Nimelt enne seda loengut arvasin ka mina, et ennekuulmatu innovatsiooniga saavad tulla välja ainult suured firmad, kuna selleks, et teha innovatsiooni peab kulutama suurt rahakogust ja tavaline inimene sellega hakkama ei saa. Aga nüüd ma tean, et innovatsiooniga saab tulla välja ka päris tavaline inimene, lihtsalt selle jaoks peab tegema kõvasti tööd, näiteks võib tulla Swedpanga asutajad, kes alustasid enda tööd nn. väikes kontoris, kus WC oli paarisaja meetri kaugusel. Samuti sain teada seda, et innovatsioonid tekkivad tihemini valdkondades, mida inimesed sel ajal rohkem vajavad, näiteks tänapäeval rohkem osa innovatsioonidest tuleb meditsiini valdkonnast.

Teises loengus esines meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Mart Mangus teemaga "Ideest teostuseni". Ta alustas päris julge enesetutvustusega ja rääkis meile tema enda katsetest ettevõtluses, millest päris paljud kukkusid läbi, aga lõpuks kogus ta päris palju kogemust ja tema ettevõted hakkasid minema ülesmäge. Mart näitas meile, kui raske on tegelikult ettevõtlusega tegeleda ja et esimesest katsest läheb hea ettevõte pihta ainult väga vähestel inimestel. Loengu lõpupool oli ka päris põnev gruppitöö, mis näitas, millised ideed ettevõtluseks on teistel tudengitel ja kui kiiresti tekkivad inimestel uusi ideid, kui mängu tuleb mingi hea motivatsioon, näiteks selle grupitööl oli motivatsiooniks aine hinne, aga reaalses elus võib selleks olla kas-või näiteks inimese enda palga suurus. Lisaks ka seda, et Marti ja Linnari loengud olid väga sarnased või pigem üks jätkas teist, sest Linnar rääkis meile innovatsioonidest, mis tulevad parasjagu uute ettevõtetena ja Mart nagu jätkas seda teemat sellest, kui raske on teha enda ettevõtet nullist peale.

Kolmandas loengus esines meile Margus Ernits, kes rääkis Robotikaklubist ja õppesüsteemist ITCollege's võrreldes teiste koolisüsteemidega. Väga meeldiv oli kuulata, kui Margus rääkis sellest, kuidas väga paljud ained koolis on nii mõtetud ja igavad, et õpilased ei saagi aru milleks neid on üldse vaja. Võib olla meeldis see teema just seepärast, et samuti mõtlesin 3 aastat gümnaasiumis, milleks me üldse õppime nii palju aineid, mida unustame kohe kui kool on lõppenud. Hea on kuulda, et õppejõud saab aru sinu vaadetest ja õpid ülikoolis, kus õpinguid alustatakse pigem praktikaga, mitte igavate teooriatega. Põnevust robotiteemas tõi juurde see, kui ta rääkis meile sellest, kuidas Kunstikoolide tudengid tulevad meie juurde, et paluda abi mõnes päris imelikus nende välja mõeldud asja ehitamises. Meelde jäi ka RoboCode'i tutvustus ja see, et see põnev mäng võib aidata programmeerimise õppimises ja toob ka võistlusehimu, mis omakorda paneb meid õppima kiiremini.

Neljanda loengu teemaks oli "Serverikeskuste võrguarhitektuur" ja esinesid meile Net Group'i töötaja Toomas Mõttus ja üks Net Group'i asutajatest Jaan Feldmann. Kuna Net Group on eesti suurim firma, mis tegeleb serverihaldustega ja selle valdkonnaga, siis oli loengut päris põnev kuulata. Toomas rääkis meile üldisest , millest firma üldse tegeleb ja Jaan juba rohkem sellest, kuidas servereid hooldatakse ja sisemist tööd firmas tehakse. See loeng oli väga sarnane Linnar Viigi loenguga ja mõnes kohtades ka Mart Manguse loenguga. Linnar'i loenguga oli see sarnane selle poolest, et Jaan tõi palju näiteid uute innovatsioonide kohta. Näiteks rääkis ta kuidas on muutunud kaablite lahendus viimaste aastatega ja serverite suurused, et veel paar aastat tagasi oli serveri taha ühendadut sadu kaableid, milles oli väga raske midagi aru saada, aga nüüd kõik kokku ühendatud ainult paari kaabliga ja see on tõeline innovatsioon. Teise loenguga oli see sarnane selle poolest, et Mart rääkis meile rohkem pinnapealsest tegevusest firmas ja Jaan juba läks firma seedeelunditesse ja seletas päris hästi, kuidas mingi tegevus võrgus toimub.

Viienda loengu ettekandjaks oli Agu Leinfeld teemaga "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Ta rääkis sellest, kuidas IT valdkond on arenenud viimastel aastatel ja kuidas see mõjutab ühiskonda. Meelde oli kõige rohkem jäänud tema tuleviku prognoosid sellest, kuidas muutub ühiskonda ja IT valdkond. Näiteks ütles ta, et tulevikus loodetakse energiakulu vähendada ja suurendada uute tehnoloogiate kättesaadavust kõikidele inimestele, aga sellega kaasneb ka küberkuritegevuse suurenemine. Palju uut küll ei saanud sellest loengust kahjuks teada, sest Agu rääkis IT mõjust meie ühiskonnale, aga arvan et iga nooruk, kes istub internetis ja loeb uudiseid, teab kuidas IT mõjutab ühiskond ja teise valdkondi.

Kuuendaks loenguks oli "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas" ja esines Anto Veldre. Loeng oli põhimõtteliselt sellest, mis see CSIRT üldse on ja millega nad tegelevad. See oli minu esimene kord, kui kuulsin, et riik lõi sellise tiimi, mis tegeleks sellega, mille jaoks eraldi palgata inimesi oleks mõtetu. Näiteks suurte firmade küberrunnakutega tegeleb samuti CSIRT, sest see on ebatavaline olukord, mida vaevalt selle firma IT-spetsialist suudab üksi lahendada. Väga meeldib oli kuulda, et meie riik hakkab tegema selliseid tiime, kes lahendavad ebatavalisi probleeme IT valdkonnas.

Seitsmendat ja viimast loengut pidas meile Kalle Tammemäe teemaga "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi". See loeng sisaldas päris palju fatke, näiteks andis Kalle mõningaid kohti, kus võib lugeda viimaseid teadustöid. Loengus võrreldi rohkesti ka Soome ja Eesti ülikoole, millega näidati, et ülikoolide arv on kõvasti vähenemas mõlemas riigis. Väga põnev oli ka see, et ta rääkis meile TTU Campus'est lähemalt, näiteks tõi välja mõningaid kohti, kus Campuses saab tudeng viita vaba aega. Uudiseks oli ka see, et TTU hakkab ehitama uut IT Akadeemia hoonet.

Kokkuvõteks võib öelda, et kõik loengut olid väga põnevad ja informatiivsed. Said tänu nendele teade palju uut IT,ettevõtete valdkonnast ja avardasin enda silmaringi. Loengute ülesehitus on väga eriline, sest iga loeng nagu jätkaks eelmist lisades midagi enda poolt. Tänu sellele ei tekkinud tunnet uuel loengul, et oled unustanud paljut informatsiooni eelmisest loengust. Arvan, et see aine sisaldas kõikke võimalikku informatsiooni aine tutvustuseks uutele tudengitele ja loodan, et tulevikkus sellele lisandub veel paar väga põnevaid loenguid, kus näiteks firmajuhid räägiksid sellest, kuidas nad on saanud hakkama firma loomisega enda kogemusest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuse uuesti sooritamiseks pean kõike kooskõlastama selle aine õppejõuga, kellel on võimalus anda mulle täiendavat iseseisvat tööd, mingis piiratud mahus ja mida ma pean ära tegema enne arvestuse järelsooritamist. Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, aga täpsemad tähtajad määrab õppejõud. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonnas. Järelarvestus RE kohal on tasuta ja REV kohal maksab see 2011/2012 aastal 13eurot.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Juhul, kui olen kaotanud uksekaardi, siis pean sisenema www.minukool.ee keskkonda, valima “kaardi tellimine” akna ja klikima “telli asenduskaart”. Asenduskaardi tellimisel kaotab vana kaart kehtivuse ja asenduskaardi tellimise protsess on sarnane uue kaardi tellimisega, et valid, kas panga- või tavakaart ja maksad asenduskaardi väljastamise eest 6.5eurot ( Summa on kehtestatud Eesti Üliõpilasliidu hinnakirjaga. ). Juhul, kui olen kaotanud kapivõtme siis pöördun kohe õppeosakonda.