User:Jkangsep

From ICO wiki
Revision as of 01:03, 19 October 2011 by Jkangsep (talk | contribs) (→‎Erialatutvustuse aine arvestustöö)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jaan Kängsepp Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus


Tänapäeva ühiskonnas üha enam kajastust leidev valdkond on infotehnoloogia. Tegemist on väga laiahaardelise suunaga, mis haarab endasse ühiskonna jätkusuutlikkusega seotud abivahendid, milleta ei saaks hakkama kiire elutempoga kodanik 21. sajandil. Niiöelda välisvaatlejale on IT potik nurgas, mida ta kasutab ilma suuremalt mõtlemata, mis võib olla kõikide teenuste, mugavuste ja trendide suundade taga. Selle eesriide taga on kindlasti tegemist kõrgelt haritud seltskonnaga, kes oma valdkonnas tegutseb erinevate inimloomusest tulenevate tajude ajel. Edasiviivateks jõududeks on niisiis suurfirmade janu raha ja seega ka innovatsiooni järele, mis tuleneb vaid spetsialistidelt ja on mõneti seotud ka inimpsühholoogiaga. Kindlasti on innoveerivaks jõududeks entusiastlikud katsetajad, kes ei pruugi oma mõttetormidega alati õnnestuda, kuid läbi taoliste isikute areneb teadus omakorda edasi ning teenused tavakasutajale paranevad. Tiheda spetsialisti tööga kaasnevate raskustega, mis toob ette mõningast suhtumise muutumist oma rutiinsetesse igapäevategevustesse, kaasnevad ka ummikud mõtlemises. Need võivad mõjuda tervele ühiskonnale, tõsta keerukuse taset ning välja kutsuda ka veidraid ettenägematuid seoseid. Välisvaatlejale on nägemata ka hiljutine revolutsioon panganduse ja teiste mahuka andmebaasiga tegelevates ettevõtetes, mis on mõneti tingitud majanduskriisist tuleneva väikese eelarvega. Välja on kujunenud uue majandusharuna ka IT pahupool, ründed ja kahjutekitamine, mille tõttu on loodud ka riiklik vastupanuüksus. Sisenedes täiesti uude maailma, mis koosneb infotehnoloogia metoodikatest ja mõtteviisidest on mõistlik rebida maha maailmavaadet piirav silmkate ning tajuda kuhu spetsialistina või isegi teadlasena tulevikus maanduda võib.

    Suurfirmade põhiülesandeks on teenida maksimaalselt kasumit soodsa konkurentsi tekitamiseks, et lõpptoode oleks võimalikult hea kvaliteediga lõpptarbijale ehk kliendile ja arendamaks edasi riigi majandust. Konkurents on tasapisi arendamas müüki väga kavalate meetoditeni millega kasutatakse ära psühholoogiat. Toode luuakse jälgides aspekte nagu kas tegemist on piisavalt suure uuendusega et inimeste tähelepanu köita. Jälgitakse, et toode oleks positsioneeritud kultuuriruumi ning suunatud võimalikult paljudele klientidele, tuues välja erinevate vanusegruppide, meeste ja naiste erinevaid eelistusi täpselt sama toote juures. Edukuse tõstmiseks nimetatakse vanu teenuseid moodsama nimega ning muudetakse ka valmisprodukt kasutajale lihtsamaks, mugavamaks. Üha enam toimuvad suurfirmade vahel kohtuvaidlused ning kasutatakse ka optsioontehinguid, et konkurentidel “kraanid” kinni keerata. Kogu toote- ja teenustearenduse plusspool on aga pidev igakülgne innovatsioon, mis ei ole ainult suurfirmade pärusmaa. Enamus radikaalsemaid innovatsioone ning ka lihtsalt inimeste elu kergendavaid teenuseid tuleb siiski väikeettevõtjatelt. Seejuures tuleb ka arvesse võtta, et iga globaalne firma alustas väikeettevõttes tekkinud pisikesest ideevälgatusest.
    Kogemused on infotehnoloogias väga teretulnud, mistõttu on ratsionaalne teha mitmeid katsetusi erinevate ideedega luues ettevõtteid. Igasugune uue teenuse pakkumine ei pruugi alati õnnestuda, kuid toob kasu riigi majandusele ning mis veelgi tähtsam, võib viia innovatsioonini. Häid omadusi on nii palgatöö kui ka ettevõtluse vahel, aga alati tuleks mõelda enda tulevikule, mis võib kujuneda üsna kitsapiiriliseks kui piirduda vaid rutiinse, vastutuseta, väikse mängumaaga ja kena palgata tööga 8-st 5-ni. Iga tulemusliku ajurünnaku järel innovaatilise idee leidmiseks tuleks aga kindlasti koostada mingisugune SWOT analüüs, et näha kui vettpidav on esmapilgul “hea idee”. Kui valida aga tee palgatööga ettevõttes, siis tuleb arvestada kui kiiresti muutub tehnoloogia areng ning kui palju võimalusi on tegelda sama temaatikaga ka teiste ettevõtete palgal. Jäädes paigale ühele postile pikemaks ajaks, võib elu muutuda nii rutiinseks, et üsna peagi on kerge unustada oma lootused, ootused ja unistused ning jääda “tiksuma” sinnapaika. Nii on kerge raisata oma elu  ühe paiga peale, mis võib tekitada stressi ja pikemaajaliselt väheefektiivsust  või isegi potentsiaali raiskamist.
   Ka IT valdkondades on paratamatu et tööga kaasnevad erinevad probleemid ja raskused. Tundes enda peal tööst tulenevat pinget seame prioriteediks toota kõige paremaid tulemusi. Stress muudab inimese käitumist, mis omakorda levib ka ümbritsevatele kolleegidele ja lõpuks kogu ühiskonnale. Niimoodi on tänapäeva kodaniku vaba aeg vähenenud tunduvalt ning kõnnitempo kasvanud viimasel ajal koguni 10%. Kui algselt astuda innukalt töömaailma, siis on siht selgelt silme ees ning kerge on õhinal ülesandeid täita. Aja möödudes tekib aga hetk mil mõtlemine käib aga sügavalt probleemikeskselt. Sel puhul tihti puuduvad lõppvisioonid ning alustatakse lahenduste leidmist teadmata kuidas protsessi läbi viia. Kaasneb süsteemide keerukuse kasv, sest mõeldakse ebavajalikke seoseid juurde nägemata tervet pilti. Eesmärgi puudumisel ei mõelda enam ka mõjust kogukonnale ühiskonnas. Tulemuseks on tavakasutaja poolne IT valdkonna tavatööde kasulikkusest mitte arusaamine, ühekihiliste süsteemide väljamõtlemine(kui midagi läheb katki pole varuplaani), suurem ebaefektiivsus. Et luua firmale rohkem lisaväärtust tuleb ennekõike õppida rääkima “firma keelt” ehk näha ka oma tööprotsesside väärtust kogu ühiskonnale.
       Infotehnoloogia on kahepoolne. Ühel pool on tavakasutaja või välisvaatleja, kes ei tea kuigi palju valdkonnast ning kõik mida ta kasutab on väga lihtne, kasutajamugav. Teisel pool on kõrgelt haritud spetsialist, kes peab tundma metoodikaid, kuidas välja arendada lõpp-produkti, mis annaks võimalikult efektiivseid tulemusi. Just keerukusastme erinevus peidabki lihtinimese eest hulgaliselt innovatsioone, mis on toimunud  tehnoloogiliste seadmete ja süsteemide arengus. Näiteks on mahukates serverikeskustes kasutusele võetud virtualiseerimine, mis lihtsustab tunduvalt kettaseadmetele ligipääsu, tõstab turvalisust, on kaasa toonud pilve teenuse väljatöötamise. See tehnoloogia võib tulevikus tõsta seadmete kasutamismugavust lubades ligipääsu suurele jõudlusele, mahukusele ja kiiremale andmesidele. Firmade endi töös saab seeläbi kokku hoida ebavajalike töökohtade pealt ning teenust pidevalt püsti hoida. Spetsialistide seas on nüüdsest ka inimesi, kes lihtinimesele teadmata töötavad igapäevaselt selle heaks et turvata meid küberpaharettide eest ning tegeleda teabetööga et vältida pettuste arvu ning võidelda arvutiviiruste vastu. IT inimestele on valla suurem valdkond kui esmapilgul lihtsale töörahvale tundub ning kindlasti on võimalik jätkata sellel valdkonnal õpinguid ka juba tuttavaks saanud TTÜ linnastus nii magistri kui ka doktoriõppes.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas.Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.Eksam/arvestus sooritatakse reeglina aine auditoorse õppe lõppemisele vahetult järgneval eksamisessioonil.Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta.REV kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast.Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg on tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks.Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.Saab küll järele teha eksameid ja arvestusi olles akadeemilisel puhkusel, kuid tuleb registreeruda õppeosakonnas.