User:Msootalu

Essee

Neljapäeva hommik oli alati huvitav esimesse loengusse minna, kuna siis teadsin juba ette ära, et midagi huvitavat tuleb. Selle aine loengud, olid sellised kust ei tahtnud puududa, sest kõikides nendes erinevate kogemuste inimeste loengud olid vägagi huvitavat, kui välja arvata ühte mis mulle endale lihtsalt ei meeldinud. Esimene loeng selle kohta oli enamjagu sissejuhatus ja selgitatid meile mis, nagu edasi saab ja mida täpsemalt tuleb teha, et see aine läbida. Järgnevad loengud olid juba huvitavamad, kus räägiti erinevatest IT valdkonna asjadest, mis olin inspireerivad ja kaasa haaravad.

Esimene loeng: Õppekorraldus ja sisekord

Esimene loeng oli minu jaoks mingil määral hirmuäratav, aga samas ka põnev, sest polnud õrna aimugi, mis mind ees ootab. Selles loengus siis seletati kõrghariduse erinevatest tasemetest. Samuti räägiti, kuidas Infotehnoloogia Kolledžis hakkama saada, selgitati täpsemalt süsteemist ja ellujäämisest. Parim oli Üliõpilasesinduse presidendi korrektne väljendus.

Teine loeng: Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Algas juba huvitavalt rääkides sellest, et Euroopas oleks ühtne turg, nagu näiteks oleks telefoni operaatorid ühise koostöö lepingu teinud, et saaksid helistada ükskõik kus euroopast helistada kohaliku kõne minuti hinna alusel. Inovatsiooni edendamine ja arendamine. Põhjendas väga põhjalikult ära kuidas, saada hakkama uue toote või uue idee rakendamisega. Mida teha sellega ja kuidas käituda. Sarnasusi oli kolmanda loenguga, kus samuti oli jutti ideede innovatiivse teostusega ja nendega tegelemisest.

Kolmas loeng: Ideest teostuseni

Margus Ernitsa loeng oli huvitav, kuna ta rääkis projektidest millega ta ise oli tegelenud. Samuti, mis nendes oli positiivet ja negatiivset. Mulle meeldis kuulata inimest, kes rääkis asjast, mida ta oli kogenud ja samas ka mõne asjaga põrunud. Kõigepealt oli neil rate.ee sarnase suunitlusega leht soome, mis minuarust oli hea idee. Nad müüsid selle maha, aga raha ei saanud. Siis teised ideed millega ta tegeles olid samuti väga kaasa haaravad ja huvitav oli kuulata. Mulle endale meeldis väga ideede välja jagamine. Ideed pani ta kirja ja nende parimate ideede baasil hakkasime grupitööd tegema. Kus endal hakkasid inovatiivsed ideed lendama. Meil oli teemaks mobiilsed maksed. Kus jõudsime välja selleni, et asi on teostatav, kui suudaks ära rääkida telefoni operaatori firmadega, nagu on emt,tele2 ja elisa. Suutis huvi hoida terve loengu vältel oli väga huvitav. Neljas loeng: Robootikast IT Kolledžis

See loeng, oli huvitav kuulata, kuidas IT Kolledž on nii heal tasemel oma robootika klubiga. Rääkis erinevatest võistlustest ja rakendustest mida kasutatakse robootika vallas. Põhilised asjad mis rohkem meeles on sellest Robocode ja Robotext, kus IT kolledži tiim on enamus võistlustel esikoha saavutanud. Sain teada ka seda, et IT kolledž teeb väga palju koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga, kus EKA pakub idee lahendusi välja ja IT kolledž, siis teostab neid. Sarnasusi võib viidata ka samuti kolmanda loenguga, sest tegemist on ka ideede teostamisega ja nende praktikas kasutamine.

Viies loeng: Serverikeskuste võrguarhitektuur

Räägiti "Net Group-ist", kus sain taaskord kinnitust sellele, et ma tahan õppida IT süsteemide administeerimist. Räägiti väga huvitavalt serveritest, nii uutest süsteemidest ja vanadest. "Pilv" on praegu põhilisem suund, kuhu praegune administeerimise maailm suundub. Enam ei ole nii väga vaja firmadel serveid, vaid saab hakkama ka "pilve" keskkonnas. Samuti uuenduslikust keskonnas on tarvis kiirest ühendust, ehk minnakse üle valguskaablile(fiiberoptika). Parim lause mis mulle selles loengus meeldis oli kindlasti see "mida lihtsamaks läheb süsteem lõppkasutajale, seda keerulisem on süsteemi ülesehitus ja kooslus". Siiamaani kui teistes loengutes oli rohkem innovaatilise suunitusega teemad, siis selles vallas oli ainuke innovaatiline asi "pilv", mis ei ole ka nii väga innovaatiline. Kuues loeng: Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

See loeng hakkas juba hea küsimusega, "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Seda loengut kuulates pani mind isiklikult väga palju mõtlema erinevatest varieeruvatest IT toodetest ülemaailma, mis mugandavad meie elu. Erinevad riistvaralised ja tarkvaralised lahendused on meie elu kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks teinud, et me saaksime rohkem veeta aega nendega kellega sa tõesti tahad koos olla ja saaksid kiiremine ära lahendada ja teha neid asju mis on vaja ära teha. Samas, kuna tehakse asju mugavamaks, siis selle võrra ka asjad mingil määral muutuvad ebaturvalisemaks, sest igal uuel asjal on rohkem nõrku külgi kui vanal, samas uus asi on kindlasti parem. Sellega saaks juba kergitada küsimuse, ega me ole liiga sõlutvad tehnoloogiaga? Sellele saab vastata, et oleme. Kui peaks juhtuma, et näiteks USA-l tekib mingisugune tehniline rike ja saadavad teele oma tuumapommi, mis on suunatud venemaa poole, võib tekkida ülemaailma tuumasõda. Üldkokkuvõttes Agu pani mitmeti mõtlema ja oli väga huvitad temapoolset arutelu kuulda.

Seitsmes loeng: Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Oli väga huvitav kuulata, kuna oli arusaada, et Anto Veldrel oli korralik teadmistepagas seljas, siis oli tal väga palju erinevaid näitad välja tuua. Sain aru, et peab olema hea suhtlemis oskus klientidega ja head teadmised selles vallas milles sa tegeled, et ennast selgitada ja mõista anda. Räägiti palju viirustest.Veel rääkis, et milline peaks olema CSIR/CERT meeskond või tavaline IT inimene.

Kaheksas loeng: Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

Paraku pean tõdema, et tegemist oli kõige ebameeldivama loenguga nendest loengutest üldse. Terve loengu vältel mulle tundus, et muud ta ei tee kui ainult pomob Tallinna Tehnika Ülikooli. Jutustas Akadeemia tee(ringi) "campus-est". Siis rääkis veel IEEE-st. Kuigi oli tore kuulata, milline visioon oli TTÜ-l akadeemia tee alaga. Sai teada ka kuhu tasuks edasi magistrisse minna.

Kokkuvõte: Meeldisid loengud väga, sain palju juurde teada ja väga rahul kõigega.

Küsimused

Küsimus A: Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus A: Tuleb minna õppeosakonda ja registreerida end korduseksamile. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.Tuleb minna õppeosakonnda ja seal end korduseksamile registreerida. Registreeruda hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. REV õppekohal oleval tudengil, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. RE õppekohal on kordussooritus tasuta, aga registeerima peab! Samuti saab RE õppekohal tudeng ennast registeerida ka e-posti teel.

Küsimus 3: Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus 3: VÕTA arvestamist taotlev tudeng esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustes ja korras sätestatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi: VÕTA) esitatavate taotluste läbivaatamise, hindamise ja arvestamise ning tasu maksmise tingimused ja kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis . Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel.