User:Rmaripuu

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ranno Maripuu
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

See oli kindlasti kursuse kõige enam tervikpilti loov aine. Hea, et see on kohustuslik – õppisin varem TTÜ-s ning sealse õpingukorralduse aine raames õpetati süvendatult raamatukogu registrites orienteerumist (mida kordagi tarvis ei läinud). Seetõttu esimesse loengusse tulin ekslikult eelarvamusega. Esimesest 0 loengust “Õppekorraldus ja sisekord” sai ülevaate, kuidas meil asjad käivad ning, millised võimalused hoones on, millist funktsiooni erinevad üksed täidavad väga palju julgustati küsima ja räägiti, kust saab küsida ning rõhutati, et õppekorralduse eeskiri ning muud kodulehel olevad dokumendid on olulised ka läbi lugeda. Sai aimu, kuidas IT-Kolledži lõpetanu tööturul paikneb ja millised on edasiõppimise võimalused. Meeldis, et räägiti võimalusest võtta vabaaineid soovi korral näiteks TTÜ-st, mis annab hea võimaluse sujuvamalt magistrisse üle minna, kui on soov midagi spetsiifilist õppima asuda ning jooksvalt toimuvatest avalikest loengutest. Linnar Viigi loengust “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” jäi kõige enam meelde, et innovatsioon ei ole elukauge asi vaid lihtsalt öeldes praktikas rakendatud teooria. Igapäevases elus ja meedias räägitakse sellest nagu millestki, mida kõik teavad, et on olemas aga keegi pole kunagi näinud. Huvitav oli teada saada, et innovatsioonini jõudmiseks on erinevaid teid, näiteks läbi teaduse või läbi sammsammulise praktilise töö ja et praktilises elus, kui hakata tegelema ettevõtlusega, siis on oluline, kuidas end kliendi jaoks positsioneerida. Teinekord võivad 2 firmat pakkuda sama toodet, kuid üks positsioneerib end kindlate väärtuste kaudu, on väga edukas ning kõrvalolev firma võib minna kiiresti pankrotti, kuna ei ole millegi poolest teistest erinev. See pani mõtlema sellele, et ettevõtlikud inimesed võivad teha häid asju, kuid edu saavutamiseks on oluline luua tervik nt. tootele lisaks turundus, turustus, juriidiline tugi jms. Mart Mangus andis põneva loengu teemal “Ideest teostuseni”. Ideedest ja teostatud projektidest tal kindlasti puudu ei tulnud, kuigi kohati jäi tunne, et tal on projekte korraga nii palju käsil, et ei ole päriselt aega ühtegi korralikult käima lükata. Sellegi poolest väga hea eeskuju näitamaks, et kui on hea idee, siis midagi ei juhtu, kui sa seda oma peas hoiad. Arvan, et idee rakendamine ei jääks poolikuks, tuleks alati mõelda, kas see on see mis tõeliselt huvi pakub ja kas tahaksin sellega tegeleda nt järgmised 5 aastat. Meeldis praktiline osa ja ajurunnak, kus äriplaane välja mõeldi. Loengus “Robootikast IT kolledžis” räägiti selle ala võimalustest meie koolis. Kõige olulisem sõnum oli minu jaoks see, et kui varem olin pidanud robootikat sügavalt tehnohuviliste inimeste pärusmaaks, siis loegu käigus sain aru, et see valdkond viib kokku teooria, praktika ning meeskonna töö, kus õpitakse koos läbi mängulise tegevuse rakendama ja seostama teadmiseid matemaatikast, programmeerimisest, disainist ja muudest ainevaldkondadest. Väga meeldis see, et tehakse koostööd Kunsti akadeemia tudengitega ning huvitav oli teada saada, et igapäevaselt kanname kaasas mitut arvutit, isegi pangakaardi sees. Toomas Mõttus-e ja Jaan Feldmann-i loengust serverikeskuste võrguarhidektuuri kohta sain teada, et see valdkond ei ole nii lihtne kui pealtvaadates tundub, varem oleksin arvanud, et serverikeskuste probleekohad võivad seisneda näiteks masinate jõudluses, aga mitte niivõrd selles, et millise struktuuri või kõvakettalahendusega need on. Kindlasti tahaks sellest valdkonnast rohkem teada. Esinejate kohta pean tunnistama, et väga sümpaatset muljet ei jäänud, algul oli rohkem reklaam ja teine esineja vaatas tudengitele väga ülevalt alla, vähemalt jäi selline tunne. Agu Leinfeldi loeng meeldis kõige rohkem just selle tõttu, et seal räägiti valdkonna probleemidest, millele olen ise palju mõelnud. Kasvõi see, et tänu Excel-ile saame teha mõned arvutused näiteks 3 tunni asemel teha 30 minutiga, aga selle ülejääva 2:30 rakendamine ei pruugi olla absoluutselt efektiivne kas siis facebook-i, uudiste lugemise või mõne kolmanda asja arvelt. Inimesed püüavad haarata aina rohkem informatsiooni, aga mida rohkem asju peas on seda pinnapealsemalt need salvestuvad ja samuti on kordades keerulisem keskenduda. Kasvõi tööjuures mõnda ülesannet täites, olulisemalt kiiremini saab keskendumist vajava ülesande tehtud enne mailide lugemist ja vastamist võrreldes sellega, kui seda teha pärast. Anto Veldre ülevaatest töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas jäi kõige enam meelde, kuidas klientidega tuleb suhelda (alati viisakalt) ning aimu IT-süsteemide administreerimisest. Sain sellest loengust kindlust otsuses õppida IT-süsteemide arendust, mitte adminstreermist. Huvitav oli teada saada identiteedi vargustest ja nendega kauplemisest. Kalle Tammemäe loeng “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi” oli nagu teiseks osaks esimesele loengule õpingukorraldust, kust sai ülevaate sellest, milline on kõrghariduse maastik Eestis üldiselt, milline on suhe TTÜ ja EIK vahel, milliseks on kujunenud ülikoolilinnaks ja millised on võimalused nende hüvede kasutamiseks. Olen ise lõpetanud TTÜ-s magistriõppe ning nüüd liigun akadeemilise hariduse poolt praktilisema spetsialisti teadmiste poole ning see on siiani olnud väga huvitav kogemus. Võib-olla on vara öelda, aga esimese kaheksa nädala põhjal on jäänud selline tunne, et kui TTÜ-s õpetatakse, kuidas õppida ja mõtlema, siis EIK-is mõtlema ja tegema. Mulle isiklikult meeldib sobib rohkem praktilisem lähenemine, kus on võimalik tehtud töö tulemust väga konkreetselt näha. Loengutest sai hea ülevaate, milline on keskkond, kus järgmised kolm aastat õpime ning mis meid peale lõpetamist ees ootab. Arvan, et selline aine ülesehitus on väga põnev ja hästi ettevalmistav. Hea meelega oleks soovinud aine raames näha koolis olevaid erinevaid klasse ja laboratooriume oma silmaga, et tekiks parem ettekujutus.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

1. Registreerun uuesti arvestusele, teen materjali selgeks ning lähen kordus-arvestusele. 2. Arvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani 3. Aeg tuleb kooskõlastada õppejõuga. 4. Registreerun õppeosakonndas uuesti arvestusele. 5. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 6. RE kohal korduvarvestuse tegemine ei maksa 7. REV kohal maksab kordussoorituse tasu 13 €

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

1. Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks.