User:Msarapuu

Erialatutvustus

Kuna ühtegi head päevakajalist teemat silma ei hakanud ja tööjuures ühtegi sellist projekti ei ole millest kirjutada kannataks, siis otsustasin kirjutada essee päevaõppe loengute põhjal. Olen oma otsusega rahul, sest muidu poleks ma tõenäoliselt neid loenguid läbi kuulanud.

Minu jaoks esimene loeng oli siiski õpingukorraldus ja erialatuvustus Margus Ernitsaga. Minu kui kaugõppuri jaoks oli see üleüldse esimene loeng. Sain kerge aimduse, mis mind ees ootamas on. Sain aru, et kekskool on läbi ja enam ei pea käima koolis kaasas hunnik raamatuid ja vihikuid. Selle jaoks on meil erinevad õppetööks loodud e-keskonnad nagu õis, kolledži wiki, Moodle, mida loengus meile põgusalt tutvustati. Praeguseks olen neid kekskondasid juba ka aktiivselt kasutanud. Minu kui kaugõppuri jaoks on need eluliselt vajalikud. Vajan vaid arvutit, interneti ühendus ja pealehakkamist ning kõik saab tehtud. Meile räägiti kolledži üldiselt eluolust, robootika klubist ja muidugi sellest kuidas läbida antud aine. Kuidas saada arvestus, kus seda teha ja mis on tähtajaks. Loengu lõpetuseks jäi kõlama sõnum, et kodus tuleb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&action=edit&section=1õppida ja kaugelt tuleb õppida. Kaugõppur ilma hakkama ei saa.

Päevaõppe sissejuhatav loeng oli laias laastus sama. Kõnelejaid oli märksa rohkem. Minu jaoks oli seal palju uusi nägusid. Räägiti täpsemalt õppekorraldusest ja tähtaegadest. Tutvustati õppekorralduseeskirja, akadeemilist kalendrit jne. Eriti tähtis oli punase joone mõiste. Seletati kuidas ja mis ajaks deklareerida ained. Õppekoormuste erinevused jne. Võrreldes kaugõppe loenguga keskenduti rohkem üldisele eluolule.

Teine loeng pani mind juba tõsisemalt kuulama. Linnar Viik rääkis Innovatsioonist ja juhtimisest. See on sõna mida kuuleme igapäevaselt, aga sügavalt selle sõna olemusele tihti ei mõtle. Ta suutis sellest väga huvitavalt ja kaasahaaravalt rääkida. Näited olid sellised, mis reaalselt ja otseselt kohale jõudsid. Kui küsida, mis on innovatsioon, siis enamuste jaoks on see uue tehnoloogia väljamõtlemine ja seejärel kasutusele võtmine . Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine või moodus teha asju nii, mis muudab meie igapäeva elu paremaks. Seega innovatsioon on palju laiem mõiste. Innovatsioon võib väljenduda näiteks selles, et meil on uus protsess. Pakun seda sama teenust, mida varem, aga see protsess on teistmoodi korraldatud. Näiteks internetipank, mis on avatud 24 h. Või näiteks olemasoleva toote või teenuste suunamine uuele segmendile. Näiteks mobiiltelefonid või pangakaardid, mis on suunatud lastele või seenioritele. Hästi seletati lahti keskkonna mõju innovatsioonile. Kui me väärtustame inimesi, kes tulevad välja uute ideede ja lahendustega, siis me oleme ühiskond, mis väärtustab innovatsiooni. Kui me oleme kinnised ja konservatiivsed ja ei taha muuta oma traditsioone, siis see ei ole innovatsiooni soosiv ühiskond. Suurt mõju omab ühiskonna suhtumine ebaõnnestumistesse ja õnnestumistesse. Kõike tuleb õppida ja proovida ja lõpuks tuleb ka õnnestumine.

Kolmanda loengu teemaks oli „ideest ettevõtluseni“. Mart Mangus rääkis ettevõtlusest ja tõi näiteid omaenda elust. Hea oli see, et ta rääkis täpselt nii nagu asjad olid. Nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Rääkis firmaloomisest ja selgitas erinevaid ettevõtlusvorme. Näitas konkreetsete näidetega ära, mis maksud firmat mõjutavad. Näiteks kui tahad, et töötaja saaks mingi summa palka, siis kui suurt väljaminekut see tegelikult firmale tähendab. Huvitav loeng kuulata. Avardas silmaringi.

Neljandas loengus rääkis Margus Ernits motivatsioonist. Me ei taha õppida puhast teooriat. Soovime oma teadmisi rakendada ka praktikas. Teadmised, mida me reaalselt ei kasuta ununevad kiiresti. Heaks võimaluseks on siin robootika. ITK-s tegutseb ka oma robootika klubi. Huvi tekitas ka programm RoboCode, mis arendab Java õppimist. Seda siis konkurentsi tõttu. Tahan olla parem kui teine. Tekib motivatsioon tekitada oma programmi. Huvitav küsimus oli, et mitu arvutit me kaasas kanname. Tean küll, et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, kuid päris nii pole mõelnud. Selle peale kohe ei tulnud, et ka minu sim kaardis ja pangakaardis on arvuti. Kõrv läks kikki muidugi robotex võistlusest kuulates. Ja nagu ajalugu näitab on ITK seal väga tugevalt esinenud. Robootika ongi ITK üks paremaid näiteid. See on kool kus ei ole ainult teooria vaid see on koht kus ka midagi reaalselt valmis tehakse

Viiendas loengus kõneles Toomas Mõttus Net Groupist. Tutvustati firmat ja seda mis turgudel ning mis valdkondades tegutsetakse. Meeldiv oli kuulda, et kõik osanikud on Eesti kodanikud. Netgroup alustas privaatpilvega. Praeguseks on põhirõhk käinud pilvede koostoimimisele nn hübriidpilved. Räägiti, et tavakasutaja jaoks läheb elu järjest ilusamaks ja lihtsamaks. Kõik kolib browserisse. Infrastruktuuri osas läheb aga elu järjest keerulisemaks. Erinevad süsteemid peavad koos toimima. Netgroup on firmadele selle koha pealt suureks abiks. Jaan Feldmann rääkis servesikeskusest ja selle põhimõttest. Millised serverisüsteemid on praegu ja mida tulevik toob. Kasutaja jaoks läheb kõik virtuaalseks. Laua peal on ainult terminal. Kõik muu asub serveris. Füüsiliselt olles ühe kaabli taga või virtuaalselt olla mitmes erinevas privaatvõrgus. Üldiselt raskesti jälgitav loeng oli. Väga detailide rohke ja kiire. Iseenesest teema oli huvitav. Alguses tundus kangesti netgroupi reklaamina.

Loeng „Kas sellist IT-d me tahtsimegi“ pani muigama juba ennem loengu kuulamist. Väga tabav pealkiri. Loengus tuli välja, et seoses It arenguga on inimesed tegelikult rohkem hõivatud. Töötundide arv on suurenenud. Küsimus miks ma tulin IT-d õppima pani kohe mõtlema. Usun, et see loeng oli kohapeal kuulates väga kaasahaarav. Suheldi aktiivselt auditooriumiga. Räägiti milline on It praegu ja milline võiks see olla tulevikus. Elu läheb järjest mugavamaks. Kõike saab juba kodust teha. Paljud ei pea isegi tööle enam minema. Tehakse töö ära oma kodus istudes või kasvõi liikumise pealt oma läpaka või nutitelefoniga. Toodi välja meie järjest süvenev sõltuvus tehnoloogiast. Näiteks, mis meist saab kui kaob elekter?

Anto Veldre rääkis tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loengu läbivaks teemaks oli minu arust küberkuritegevus. Räägiti viirustest, ussidest, spammimisest ja üldse pahavarast. Üllatav oli see, et neile isegi meeldib kui uusi viiruseid välja tuleb. Sellega seoses oli hea näide toodud läbi boksi, et ei saa õppida ainult kaitsma kui sa ei taha teada midagi löömisest. Samas on see ka mõistetav. Siis on jälle mida õppida. Seega on see kaudses mõttes it arengus edasi viiv jõud. Mida targemaks saavad igasuguse pahavara tootjad seda kaugemale peavad arenema nende vastu võitlejad. Mis skeeme ja miks kasutati. Üldse tõi ta palju näiteid erinevatest pettuskeemidest. Näiteks kudias mingisse Narva kooli telefoni keskjaama sisse murti ja sealt tehti kalleid kõnesid välismaale. Põnev oli kuulata kudias ta rääkis identiteedi vargustest. Ostetekase kokku identiteete. Kantakse raha mingile kontole kokku, siis otsitakse mingi asotsiaal, kes selle raha välja võtab. Lõpuks ninamees, kes skeemi taga oli ajab raha tasku ja näeb välja nagu puhas poiss. Nende töö teebki raskeks see, et küberkuritegevusi on võrdlemisi lihtne teha, kuid pahalasele jälile jõudmine ja karistamine on tunduvalt keerulisem. Rääkis erinevatest viirusetõrjetest ja nende läbikukkumistest. Viirusetõrjed on küll kindaslti head ja vajalikud, kuid need ei garanteeri kunagi ohutust.

TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäetutvustas põhiliselt edasiõppimise võimalusi. Seda peamiselt, siis TTÜ-d silmas pidades. Rääkis mida ja kuidas seal õppida saab. Rääkis TTÜ infrastuktuurist ja sellest, mis neil veel plaanis on. TTÜ-l on korralikult välja ehitatud ülikoolilinnak. Neil on raamatukogu, spordihoone, ühiselamud jne. Üldiselt kippus ta pisut liialt TTÜ-ga uhkustama, aga võibolla on siin väikene kadedus, mis minus räägib. Siiski hea, et meil on Tallinnas nii võimas ülikooli kompleks. Ta võrdles Eesti ja Soome haridussüsteemi ja tuleb välja, et meie seis on päris hea. Erialases mõttes oli loendus infot suhteliselt vähe seega pikemalt sellest ei räägiks.

Jäin igati rahule, et otsustasin neid loenguid kuulata. Alguses tundus suhteliselt lootusetu ettevõtmisena, kuid üllataval kombel läks see täitsa kiiresti ja valutult. Teemad olid aktuaalsed ja kaasahaaravad. Laiendas märgatavalt silmaringi. Eestis on omaalaspetsialiste, kes ei häbene ka oma teadmisi tudengitega jagada. Kokkuvõttes on it pidevalt arenev ja et ajaga kaasas käia peame me jätkama õppimist ning enesearendamist elu lõpuni.

• Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,'

5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.

• Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva . 7.2. IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.

5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. 5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.