User:Eehasoo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erik Ehasoo
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012

Essee

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus pakkus suurepärast ülevaadet eriala tuleviku perspektiividest ning aitas leida motivatsiooni õpingute raskel algusajal. Aine korraldajad olid hästi leidnud esinejad, kes rääkisid valdkonna väga erinevatest aspektidest ning asjaolu, et esinejatele oli antud vabad käed loengu läbi viimisel tagas olukorra, kus nad rääkisid sellest, mis neid südamest huvitas.
Juba esimesed külalisesinejad Skypest avasid silmi valdkonna perspektiivist Eesti eduloo Skype näitel. Tänaseks on Skype liitunud Microsoftiga ning esindab seetõttu tõelist suurorganisatsiooni või lausa innovaatilist korporatsiooni. Traditsiooniliselt on töökoht suurkorporatsioonis tähendanud rutiinset ja igavat, samas mugavat aastate pikkust töökohta, kus eneseareng on üks töötajate viimastest hobidest. Kuna IT valdkonnas valitseb suur tööjõupuudus, on ka konkurents heade töötajate nimel äärmiselt tugev ning kuna IT ei eelda ka geograafilist asukohta, siis käib konkurents globaalsel tasandil – ka väike Eesti IT-ettevõte konkureerib tööjõu pärast globaalsel tasandil. See ongi viinud olukorrani, kus just IT-valdkonna ettevõtted on ühed ihaldusväärseimad tööandjaid ning ka suurim innovatsioon töökultuuri vallas toimub selles sektoris. Nii ei saa ka IT-suurettevõtted nagu Skype ajast maha jääda ning peavad pakkuma oma töötajatele kõiki suurettevõtte hüvesid koos väikeettevõtte paindlikkuse ja mängulisusega. Sellisest töökultuurist andsid aimu ka Peeter Uustal ja Peeter Raielo aine teises loengus teemal „Helpdesk“. Kuigi minu jaoks see konkreetne teema otseselt huvi ei paku, oli siiski huvitav kuulata kuidas on Skypes töökorraldus paika pandud ning kuidas suudavad nad oma töötajaid parimal ja efektiivseimal viisil tööle motiveerida. Usun, et Skype töökultuurist oleks paljudel ettevõtetel nii mõndagi õppida.
Üks motiveerivamaid kõnelejaid minu jaoks oli Janika Liiv ja seda mitmel põhjusel . Esiteks alustas ka tema (nagu ma ise) IT-Kolledžisse tulles tühjalt lehelt ning ei olnud varem IT-ga kokku puutunud. See sisestas mulle kindlust, et ilma eelteadmisteta on siiski võimalik programmeerimist IT-Kolledžis selgeks saada ning selles edukalt läbi lüüa.
Teiseks on ta naine ning tänu sellele pidanud palju end tõestama maailmas, mida traditsiooniliselt valitsevad mehed - kindlasti ei ole see lihtne olnud. Paratamatult usaldan ma rohkem inimest, kes on oma saavutuste nimel vaeva näinud ja asju ehk ka teisiti pidanud tegema kui inimest, kellele on kõik lihtsalt kätte tulnud. Janika aktiivsus nii tööalaselt kui selle valdkonna propageerimisel väljaspool tööd, on äärmiselt imetlusväärne ning motiveeriv. Sellised inimesed motiveerivad ka ennast olema parem ja tublim inimene.
Kolmandaks ning kõige tähtsamana andis ta aga huvitava mõtte, mis sundis mind kogu IT-d ümber hindama. Nimelt väitis Janika, et programmeerimine on kui loovkirjutamine ning et programmeerija ei ole mitte kui ehitaja nagu tavatsetakse teda võrrelda vaid pigem kui stsenarist. See lähenemine on minu jaoks täiesti uudne ning huvitav, sest siiani olen aru saanud, et programmeerija töös on loovust äärmiselt vähe, et programmeerija tõesti on kui ehitaja, kes peab ehitama midagi valmis mis isegi kui see on ülimalt uudne, moderne ja maailma muutev ehitis, on see siiski ehitis mis allub samasugustele loodusseadustele ning tuleb ehitada tellis-tellise haaval vastavalt plaanile nagu kõik teisedki hooned. Ehk et ehitamise töö ise on juba väga mehhaaniline ning rangeid reegleid järgiv. Kuid Janika idee tundub siiski mingis mõttes isegi usutavam, sest ta ütleb, et programmeerija on kui stsenarist teosele, kus iga vaataja on ka näitleja ning mängib oma rolli. Ja tõesti nii see on – programmeerimine ei ole nagu maja ehitamine mis, kui kord paika pandud, jääb omale kohale oma kujuga aastateks, vaid pigem kui stsenaariumi loomine, mis areneb edasi koos oma näitlejatega. Seda tuleb pidevalt muuta ja ümber teha, et pakkuda kõigile parimat elamust.
Pean end üsna loovaks inimeseks ja Janika kõne ajal tundsin temaga tugevat sarnasust kuna nägin, et ka tema on pigem loovinimene kui reaalteaduste inimene. See andis mulle motivatsiooni ja lootust, et ka selles vallas on võimalik loovust arendada ning päris oma „stsenaariume“ kirjutada. Usun tugevalt tasakaalu ning nähes, et IT-d õpib järjest rohkem väga erineva taustaga ja iseloomuga inimesi nagu Janika, annab see mulle lootust, et IT sektoris on tõeline „buum“ alles tulemas.
Andres Septer, kes rääkis oma laialdastele kogemustele tuginedes, küll kohati tugevalt üldistades, IT tööturust, oli oma karmide hinnangutega siiski üsna õiglane ja adekvaatne. Oma otsekohesusega rääkis ta kuidas asjad selles vallas üldiselt käivad ning laiendas noorte silmaringi, kes ei tea veel kuhu nad tahaksid IT-turul paigutuda ja oma karjääri suunata. Kuigi tema jutus ei olnud minu jaoks ehk otseselt midagi väga uut, said paljud asjad kinnitust. Olles ise IT-inimene suutis ta väga kompetentselt hinnata ka enda ametit ümbritsevat keskkonda. Mulle meeldis väga, et ta kutsus noori üles austama ka nö „lipse“, kes on tihti need, kes raha sisse toovad. Kuna IT-inimesed on tänapäeval nii väärtuslikud, siis nii mõnedki selle valdkonna noored esindajad kipuvad vahest pidama end tähtsamaks kõigist teistest.
Freelanceri elu- ja tööstiilist rääkis Martin Paljak, kes andis üsna hästi aimu, mida tähendab selline karjääri valik ning tõi välja teema, mida ilmselt eriti freelancerina on oluline silmas pidada – karma. Kui palgatööl esindab inimene eelkõige oma ettevõtet, siis freelancerina esindab inimene iseennast ja seetõttu peab ta käituma internetis vastutustundlikult arvestades asjaoluga, et kõik mis ta teeb tuleb talle ringiga ühel või teisel viisil tagasi. Usun, et see on äärmiselt õige ja tähtis aspekt, mida välja tuua sellise karjäärivaliku puhul. Kui enamasti näevad inimesed freelancerina töötamisel vaid häid külgi, siis paratamatult tuleb arvestada asjaoluga, et vabadusega kaasneb alati ka hind. Ehk sellise valiku puhul peab olema väga tugev enesedistsipliin ja kui palgatööl pannakse kõik raamid ja reeglid ülevalt poolt paika, siis iseseisvalt tegutsedes peab need ise paika panema ja neid rangelt jälgima. Väga paljud inimesed sellega aga hakkama ei saa.
Ignite rõõmsameelne kollektiiv andis oma esitlusel hea ülevaate väikese IT-ettevõtte tegevusest Eestis, mis oli heaks võrdluseks nt Skype’i töökoha ja freelanceri elukutse vahel. Väikeettevõtet esindas ka Kristjan Karmo, kes rääkis tarkvara testimisest – teema, mis minu jaoks on siiani olnud üsna võõras. Kristjan andis suurepärase ülevaate sellest alahinnatud, kuid äärmiselt tähtsast IT-valdkonnast.
Viimase esinejana pani loengutesarjale suurepärase punkti Siim Vene, kirjeldades enda äärmiselt huvipakkuvat tööd tervishoiu valdkonnas. Eesti kodanikuna oli väga silmaringi avardav ja huvitav kuulata valdkonnast, millest ma tean äärmiselt vähe. IT-vallas pakkus Siim aga inspiratsiooni kui tähtsa üksuse IT-juht, mõjutades oma tööga tugevalt Eesti tervishoiu arengut ja tegevust. On suurepärane näha, et hea töö ja kõrge motivatsiooniga on Eestis üsna hästi võimalik saavutada positsioon, mis pakub tõelist eneseteostusvõimalust.
Kokkuvõttes jään väga rahule aine ülesehituse ja külalisesinejatega – aine korraldajate poolt oli tehtud suurepärane valik väga erineva tausta ja valdkonnaga inimestest. Kindlasti ei julgeks öelda, et mõni esineja kordas kedagi või ei toonud juurde uut vaatenurka asjale – pigem vastupidi, lausa imestust tekitas kui lai ja kirju on IT-valdkond tänapäeval ning kui erinevaid võimalusi see pakub. Loengud andsid mulle palju inspiratsiooni ja energiat jätkata oma tegevust IT-vallas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppeosakonnas tuleb registreerida korduseksamile vastavalt õppejõu määratud ajale. REV kohal õppiv õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud 14,2 € tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. RE kohal õppiv üliõpilane korduseksami tasu maksma ei pea. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni üheks aastaks), lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Tagasiside ainele

1) Aine wiki lehel võiks olla ka loengute slaidid (need kus olid slaidid ja mille jagamist autor lubab). Hetkel tunnen puudust nt Martin Paljaku slaididest.
2) Wiki lehel võiks olla kontakt kuidas õppejõuga ühendust saada.