User:Atavgen

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksandr Tavgen
Esitamise kuupäev: 12. september 2012

Essee

Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...

Enne loengut, ma juba teadsin millest jutt tuleb. Kuna ise olen töötanud IT valdkonnas, ning olen vestelnud oma töökaaslasega. Tähtis on see, et IT valdkond oli näidatud erinevate ametite vaatenurgast. Tavaliste inimeste ettkujutlus IT valdkonnas on umbes selline, et mingit nohikud midagi programmeerivad ja kõik. Kuid tegelikult on olemas palju ameteid, analüütikust testerini, süsteem arhitektorist adminini. IT süsteemide arendus on suhteliselt sama inseneri töö nagu suure maja ehitamine, või metroo ehitamine. On olemas arhitektid, disainerid,projekteerijad, taristu haldamine jne.
Aines I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus just prooviti näidata IT valdkonna erinevad külged. Kui esimene loeng oli rohkem tutvustav, siis teisel loengul esinesid kaks IT kolledži vilistlased, Peeter Uustal ning Peeter Raielo, kes töötavad Skype'is. Nende töö on seotud Helpdeskiga, ning minu jaoks see pole nii huvitav, kuna tegu ei ole seotud IT süsteemide arendamisega. Kindlasti see töö sobiks nendele inimestele, kes suhtlemist armastavad. Mis jäi meelde, et Skype'i töötingimused on väga head, ning kontoris on lubatud kassid, juhul kui nad oskavad hästi käituda.
Kolmandal loengul esines Janika Liiv, kes rääkis päris huvitavaid asju, näiteks kuidas tüdrukutena töötada IT valdkonnas. Rääkis ta Ruby on Rail süsteemis, ning selleks, kuidas tudrukust, kel pole aimugi, mis on programmeerimine, enne IT kolledži minekut, kasvas IT arendaja. Ta rääkis, kuidas ta tundis end rohkem humanitaarse inimesena. Sisuliselt oma esinemises, Janika tutvustas ka Ruby programmeeriskeelt.
Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.
Viies esineja oli Martin Paljak. Ta meenutas mind, kuna tal oli kogemus IT valdkonnas ning tehnilist kõrgharidust ei ole. Ta on palju töötanud freelance'rina, ning ta rääkis palju sellest. Kuigi freelance pole kõikide jaoks. Ühel paremini sobiks töötada kontoris, kui kõik töö on paika pannud, ning pole vaja iseseisvalt töö otsida, mõnedel aga vastupidi sobiks paremini just freelance, sest see annab vabaduse ning iseseisvust. Kuid freelance's on olemas motivatsiooni probleem, näiteks kui sa töötad kodus, siis mõnikord on väga raske kontsentreeruda tööprobleemide üle.
Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDay's, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.
Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.
Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad. Erinevad inimesed erinevatest valdkondadest ja ametitest. Oma kogemustest võin öelda, et iseenda jaoks on vahet kas töötada suur korporatsiooni IT osakonnas, või töötada firmas mis teeb IT arendusega. Korporatsiooni puhul ärimudel on enamasti paika pannud, ning kui algusest see pakub huvi, siis hiljem väljakutset see enam ei pakku. Töö hakkab rutiinseks. Teisel puhul on iga projekt omaette väljakutse, kuid on vaja teha vahet, kas see on IT firma, mis tegeleb arendamisega nullist, või firma, kus šabloonidest ja komponentidest kokku pannakse standaartseid Web-saite, mis on kiire ja dirty protsess. Ma olen töötanud Novo OY, Soome IT firmas, kus arendamise protsess oli hästi paika pannud, standardid, dokumentatsioon, protsessid analüüsest testimiseni olid paika pannud. Projektid olid täiesti erinevad, erinevad arhitektuurid ja ärimudelid, erinevad nõudmised ja lahendamisviisid, see kõik annab päris hea kogemust, ning aasta pärast ma ise hakkasin tunda end nagu kala vees, ok väike kala :)
Teine suur kogemuse pakett ma sain Rootsis StreamServe korporatsioonis, kui tegeletakse andmetöötluse süsteemidega (näiteks Tele2 kogu Euroopas töötab StreamServe süsteeme kasutades). Multiprotsessori süsteemid, paralleelsed protsessid, tohutud andmestruktuurid ning algoritmid nende töötlemiseks - need on spetsiifilised probleemid, ning tavalises IT firmas nendega on väga raske kokku puutuda. Samas võin kindlasti öelda, et iga projekt, iga süsteem rikastab, annab kogemuse, laiendab silmaringi ning määrab uue küsimusi. Tegelikult IT valdkonnas on vaja kogu aeg nina tuule peal hoida. Kõik areneb nii kiires, kuid selles on ka oma plusse ja miinuse. Ühelt poolt abstraktsiooni tase kasvab pidevalt, ning kaasaegse koodi kirjutaja jaoks pole vaja kirjutada palju rea koodi selleks, et panna mängima suvalise audiofail Internetist, piisab üks rea koodi. Pole vajagi teada palju süsteemist, ning suurem osa tööst on komponeentide kasutamine, mis sarnaneb kuubikutega mängimisega. Miinused on sellised, et see lähenemine ei kõrgenda nõudmisi programmeerijatele. Näiteks on olemas palju firmasid, kus kiiresti, kasutades tasuta šabloone, pannakse kokku Web-platforme. Tahaks öelda ka paar sõna startup'ide puhul. Ideed, mis seisavad startupide taha, on tihti ebavajalikud, või ei erine sama teiste firmade produktidest. Turul, kus on väga tihe konkurents, on väga raske edu saavutada ideega, mis ei erine teistest ega kajasta reaalse nõudmisi.

Kokkuvõttes tahan öelda, et kõik esinejad ütlesid üks ja sama, et selleks, et olla edukaks IT valdkonnas, tuleb kogu aeg õppida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ... Vastavalt Õppekorralduse eeskirja 5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,
5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles;
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

Seega, kui toimub eksami läbikukkumine. Tuleb kokkuleppida õppejõududega, registreerida end õpeosakonnas, ning juhul kui tegu on REV kohaga, siis on vaja maksta tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Vastavalt Õppekorralduse eeskirja 6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Seega õppur võib minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal. Selleks on vaja avaldust esitada enne semestri punase joone päevast. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, (6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.)
Puhkuse on võimalik lõpetada, kas
1. Taotleda katkestamist avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
2. 6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Puhkuse ajal deklareerida õppeained ei saa, kuid on võimalik teha järele eksameid ja arvestusi.
6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.