User:Dslobodi

From ICO wiki
Revision as of 01:39, 31 October 2012 by Dslobodi (talk | contribs) (→‎Essee)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Daniil Slobodin
Esitamise kuupäev: 31.10.2012

Essee

Siin essees ma tahaksin kirjeldada ja jagada omi mõtteid selle sügise loengute kohta.

Esimest loengut avasid õppeosakonna juhataja Inga Vau, haridustehnoloog Marko Puusaar ja õppejõud Indrek Rokk. Loeng oli kolledžist, õpingukorraldusest ja sisekorrast: mis kolledž pakub, natuke kolledži elust, robootikaklubist ja lihtsalt öeldes, mis IT Kolledžis teha saab ning kuidas siin tuleb ja saab õppida. Õpingukorraldus ja tähtajad on põhilised mis õppetööd reguleerivad. Juttu oli ka kolledži infosüsteemist ja teenustest mis kasutusel on, näiteks ÕISist, kus saab deklaarerida oma õppeained, leida infot õppejõu kohta ning jälgida oma õppetulemusi. Räägiti ka videosalvestusest. Echo360 on väga tore asi, kui loengus ei saa osa võtta. Omast kogemusest võin öelda, et pelgalt videosalvestustelt õppimine ei ole parim viis. Loengul peab käima, sest näiteks kell 6:30 ärkamine ja millegi tegemine, isegi kui soov magada kaalub üles soovi midagi veel teha, toodab distsipliini, mis aitab enesetäiendamisel ja tuleb kasuks kolledži õppimises ja elus. Veel märkasin, et rohkem informatsiooni jääb meelde, kui ise osaled loengus.

Üks tähtsamaid asju mis mul meelde jäi on see, et kui tekib mure, siis on alati võimalik küsida ja kõike lahendada. Mure ei maksa peita - see teeb asjad keerulisemaks. Paljud asjad, mis tunduvad esimesest silmapilgust lootusetud, saavad lahenduse.
Teine loeng oli Skype Helpdeskist. Loengu esinejad olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes ise töötavad Skype Helpdeskis. Loengu sisu oli: miks valida töö helpdeskis ja millised isklikud omadused peavad olema. Loeng oli üsna huvitav, nad rääkisid oma tööst Skype-s ning näitasid kuidas nende Helpdesk süsteem töötab. Ma märkasin, et töötamiseks Helpdeskis on vaja koos IT oskusega ka isiklikud omadused. Näiteks suhtlemisoskus ja soov inimesi aidata. Mind üllatas ebameelivalt see, kui Peeter Uustal palus auditooriumist tõsta käsi, kellel on soov inimesi aidata ning enamusel auditooriumis ei olnud.

Kolmanda loengu esineja oli IT Kolledži viistlane Jaaneka Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Jaaneka Liiv on co-founder Tech Sisters Eestis, mille eesmärk on teha naisi IT maailmas märgatavamaks ja propageerida IT erialasid naiste seas. Selles loengus oli ülevaade stereotüüpidest, eriti naise stereotüüpidest IT maailmas. Ta rääkis ka oma kogemusest IT Kolledžis, mis oli seotud stereotüüpidega meeste seas. Loengust sain infot ka Ruby programmeerimisekeelest, teadsin sellest juba enne loengut, aga peale loengut proovisin seda keelt ka TryRuby keskonnas.

Neljas loeng oli nimega "IT tööturg" mille esitaja oli mees suure töökogemusega IT valdkonnas - Andres Septer, kes rääkis IT tööturust Eestis ja välismaal. Üks erinevusest mis meelde jäi on see, et välismaise mudeli järgi teeb üks inimene ühe kitsa valdkonna asja, kuid Eestis on tihti kõik teistmoodi - üks inimene saab teha kõike. Eestis on raske olla edukas kitsa valdkonna spetsialist. Siin on parem teada kõigest natuke, mitte natukesest kõike. Seejärel ta võrdles väikseid ja suuri ettevõtted. Veel ta rääkis sellest paradoksist, et tööandjad vajavad töökogemust, aga et töökogemust saada on vaja tööd. Ka oli natuke juttu sellest, et suure sissetulekuga ettevõtted eelistavad Linuxit, sest Linux on stabiilsem ja vajadustele kohandatav, kui Windowsil on kõik peidetud. Minu jaoks idealseim lähenemine on selline, et Linux on serveri poolt ja Mac OS X/Windows kasutaja poolt. Eriti meeldis, et ta näitas situatsiioni joonisega, mis muutis asju kergelt arusaadavaks.
Viies loeng oli põneva nimega "Karma" mille esitaja oli staažikas freelancer - Martin Paljak. See oli huvitav, sellepärast et ta näitas IT maailma teisest vaatenurgast võrreldes kõike loengus oleva külalisega.

Kuues loeng oli tutvustusloeng Ignite programmeerimistiimiga, mida pidasid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad rääkisid oma töö traditsioonidest ja sellest, kui oluline on rühmatöö ning tegid interaktiivseid mänge auditooriumiga.
Seitsmenda loengu teema oli " Testimine ja tarkvarakvaliteet" kus Kristjan Karmo, kes töötab ASA Quality Services'is testijana rääkis testimisest ja proovis (üsna edukalt) lõhkuda stereotüüpid testimisest kui asjast millega tegelevad ainult noored arendajad. Loeng oli sellest, et tegelikult testimine ei ole just läbiklikkimine, vaid vajab rohkem teadmisi kui arendajatel seda tihtipeale on. Samuti vajab see palju kogemust, et aru saada ja leida vead enne uue versiooni publitseerimist. Testimine on väga tähtis tarkvara tootmises, sest tarkvara vead võivad tekitada katastroofi ja rahakaotuse ning just ebamugavust kasutajale.

Viimase, kaheksanda loengu esineja oli Siim Vene, kes on IT-talituse juhataja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Loeng oli paljudest asjadest: tööturust - tema isiklikust eelistusest kui ta inimest tööle võtab ja infotehnoloogiast meditsiinis. Ta räägis sellest, et tema arvates kogemus, oskused ja isiklikud omadused on väärtuslikumad, kui just haridust tõendavat diplom. Nii samuti sellest, et õppimise aeg on selline aeg, kui saab väga väärtuslikke kontakte ja tutvusi luua. Ka oli juttu uutest projektidest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, millega meditsiinitöötajad saavad tahvelarvuteid, sellepärast et tänapäevane situatsioon meditsiinis on selline, et meditsiinitöötajal on vaja kõik vihikusse kirjutada ja pärast seda kõik meditsiini-infosüsteemi ümber kirjutada, mis võtab lisa aega. Oleks parem, kui kõik see oleks kohe kättesaadav.

Samuti mind üllatas see, et haiglas on oma akud ja isegi väike elektrijaam, mis annab elektrikatkestuse puhul piisavalt energiat, et toetada haiglat ning suure vajaduse korral kogu linnaosa. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kõik loengud olid põnevad ja motiveerivad ning erinevad. Külalised olid valitud õigesti ja nad aitasid luua arusaama, millise erialaga on tegemist, mis meid ootab ja mida meist oodatakse.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui kukkusid arvestusel läbi, siis kordusarvestuse läbimise viis saab teada aineprogrammist. Kordusarvestus on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Registreerida kordusarvestusele saab õppeosakonnas. Kordusarvestuse tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Kui oled riigieelarvilisel (RE) kohal, siis kordusarvestus on tasuta. Riigieelarvevälisel (REV) kohal tasu suurus kehtestakse rektori käskkirjaga. Praegune kordussoorituse tasu (REV tudengile) on 14,2 €.


Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

On võimalik taotleda akadeemilisele puhkusele teisel aastal:

  • Tervislikel põhjustel
  • Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel
  • Lapse hooldamiseks
  • Muudel põhjusel

Selleks, et taotleda akadeemilist puhkust on vaja kirjutada avaldus rektori nimele. Maksimaalse akadeemilise puhkuse aeg on kolm aastat. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks peab üliõpilane hiljemalt akadeemlise puhkuse lõpu kuupäevaks esitada avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks. Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele. Puhkuse ajal ei saa deklareerida õppeaineid, aga on lubatud järele sooritada arvestusi ja eksameid.

Viited

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dslobodi&oldid=54921"