User:Eturk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ellen Türk

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Kui ma esimest korda „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“-e aine loengut tulin kuulama 29.augustil ei teadnud ma , mida sellest ainest oodata. Kui kuulasin „Õpingukorraldus ja sisekord“, mõtlesin, et issand kas nii hakkabki olema, kuna olenemata et see loeng oli informeeriv ,eriti esmakuruslasele nagu mina, kes pole varem kõrgkoolis õppinud, ei olnud see mitte üldse kaasahaarav. Kasulik oli see ,et järele vaadates sain aru ,et see pidigi olema rahulik ja selgitav loeng õppekorraldusest ja sisekorrast ning teisel korral kuulates jäi ka rohkem meelde.

Teisel loengul, mis toimus 6. Septembril, olin meeldivalt üllatatud kui rääkima tulid Skype’ist Peeter ja Peeter. Ehk siis Peeter Uustal ning Peeter Raielo, kes mõlemad töötavad Skype’i, üks väljapoole suunatud ja teine sissepoole suunatud, Helpdeskis. Nende ettekanne oli positiivne ning neil oli meeldiv väljendusviis. Naljad ja ka natuke sarkasmi panid ,mind vähemalt ,kuulama ning andsid edasi ka vajaliku informatsiooni, mida nad edastada soovisid. Nende esinemise stiil näitas et IT on ka lõbus ala ning tõid välja, et IT-s töötades on huumor kerge tulema. Nad selgitasid hästi lahti nii helpdesk’i kui üleüldise töö Skype’is. Sain teada ,et helpdesk on üks sobivamaid kohti, kus koolis õpitud teadmisi rakendada olenemata, kas oled Sysadmin või Arendaja. Helpdesk annab võimaluse aidata inimesi, luua kontake ning arendada ning praktiseerida oma suhtlemisoskust. Samuti toetas nende ettekanne ka haridust, kooli ära lõpetamist , ja enda arendamist ning samas suunates ka maailmas ringi vaatama. Samuti ei unustatud ka Skype’i kui tööandja reklaamimist, tuues välja,et Skype töökohana on üks Eesti parimaid ning töö skaibis on chill. Ettekandest jäid meelde mitu head lauset, millest üks on: „Jumal tänatud, et on selliseid dumbusere’id olemas.Juhul kui dumbusereid poleks , siis poleks meil ka tööd“ ,Peeter Raielo. (Avaldades arvamust inimestest, kes on ajanud kohvi oma arvuti peale või ei tea, mis on right klick hiirel.)

Kolmandaks esines meile Janika Liiv, kes töötab Toggle’s. Teda oli hea ning huvitav kuulata, sest kohe alguses tabas mind äratundmisrõõm, kui ta rääkis IT-Kolledžisse tulekust ning sellest kuidas ta alguses midagi aru ei saanud. Ta seletas lahti meile programmeerimise ja selle olemuse teistmoodi, kasutades näiteks filmi ja selle ülesehitust ning tõi välja, et programmeerimine on nagu loovkirjutamine. Ta suunas meid olema loov ning kogu aeg uusi asju juurde õppima, sest ainult nii saad sa töötada IT-s. Samuti propageeris ta naiste töötamist IT alal.

Neljandaks esines meile Andres Septer, kes töötab Playtech’is. Ta rääkis meile, mis toimub praegu IT tööturul. Ta rõhutas, et väga hästi tuleks ära õppida töötamine Linuxiga, kuna raha teenitakse just sellega töötades. Loengus häiris mind Septeri kohati üleolev ning halvustav rääkimise stiil, mis tegi tema kuulamise ja jälgimise, kohati võimatuks.

Viiendas loengus rääkis meile Martin Paljak, kes on olnud pikaajaline freelancer , kuid on hetkel palgatööl. Ta rääkis, miks on freelancer’i töö hea – sa saad ise oma tööd valida ning teha seda endale sobival ajal, kuigi kõikidele selline töötamis viis ei sobi. Samuti pani ta mõtlema, missuguses firmas me tulevikkus töötada tahame. Ettekanne oli huvitav ja innustav võrreldes eelmisega.

Kuuendas loengus tuldi end esindama Ignite’ist. 4 inimest rääkisid millega Ignite tegeleb. Kuigi kohati tundus nende esinemine rohkem firma reklaamiseni, oli huvitav vaatata , kuidas nad kaasasid tudengeid läbi mängude katsetama tiimitööd. Nad rõhutasid ettekandes tiimitöö ning suhtlemisoskuse olulisust.

Eelviimasena esines meile Kristjan Karmo, kes rääkis meile testimisest ja tarkvarakvaliteedist, purustades selleks müüte nende kohta. Mul ei olnud ennem seda loengut aimu, mis on testimine, aga jõudsin järeldusele , et enamus inimeste eelarvamusi selle kohta on valed.

Last, but not least, esines meile Siim Vene, kes töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Kuulama pani mind juba see,et tean inimest, kes ka töötab haigla IT-sektoris ning seetõttu oli huvi suurem teada saada, mida huvitavat oskab rääkida PERH-i IT-juht. Samuti olid motiveerivad Snickersid, mida ta õpilastele õigete vastuste korral jagas. Kuigi ettekanne oli huvitav, siis usun et mõne, kellele see alguses nii ei tundunud, suutsid šokolaadid küll kaasahaarata. Ta rääkis , mis probleeme esineb suures võrgus ning kuidas tehnika arengut saab ära kasutada haiglas.

Kõikides loengutes räägiti meile erinevatest IT- ametitest ning nende headest ja halbadest külgedest. Avardati meie maailmavaadet nii IT-st ning kui ka IT tööturust. Lisaks räägiti ka IT olulisusest ning õppimise tähtsusest selle ala juures. Loengud andsid meile aimu, mida me saame hakata tegema pärast kooli lõpetamist. Kuna loengud olid huvitavad, neis kõigis oli midagi, mida meelde jätta ja vajalikud, leian et aine õigustas enda oleku õppekavas. Ning loodan ,et järgmisel aastal jätkatakse samas stiilis ainega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreeruda on võimalik kuni 2 tööpäeva enne vastava soorituse toimumist. [2]

1.http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Olen%20tasulisel%20%C3%B5ppekohal.%20Kas%20on%20lootust%20p%C3%A4%C3%A4seda%20riigieelarvelisele%20%C3%B5ppekohale? punkt 7. 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Olen%20tasulisel%20%C3%B5ppekohal.%20Kas%20on%20lootust%20p%C3%A4%C3%A4seda%20riigieelarvelisele%20%C3%B5ppekohale? punkt 8.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus 6.1.4.4.Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. 6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. 6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.