User:Kekukk

Essee

Õppingukorralduse ja erialatutvustuse aine väärtust ei oleks osanud küll seda moodi hinnata nagu ma täna seda teen. Pean silmas eelkõige seda, et kui olin osalenud mõnel loengul jäi mulle mulje, et kõik räägitu on küll huvitav, kuid mis ta mulle annab? Lugedes head juturaamatut või vaadates head mängufilmi saab küll hea meelelahutuse ja teinekord isegi huvitava kogemuse, kuid kas see on midagi, mis oli seda aega väärt? Õppingukorralduse ja erialatutvustuse ainega tekkiski mul algselt arusaam, et huvitav on ju kuulata kuidas keegi tööd teeb, või milline on kellegi töö- või mõningal juhul elustiil, kuid kas see on lihtsalt hea meelelahutus? Võib-olla , kuid lugedes mingi raamatuseeria esimest teost või mistahes sama seeria suvalist teost kuvatakse sulle vaid tükike kogu pildist, kuid kui lugeda läbi kogu seeria võib nii mõndagi muutuda. Aine loenguseeria esmakorral räägiti õppekorraldusest. Üldiselt oli esimene loeng sissejuhatus järgmistesse, kus räägiti õpingukorralduse erinevatest aspektidest ja ka sellest kuidas ainet on võimalik edukalt sooritada ning millised on need kriteeriumid. Järgmine loeng, külalisesinejate poolt olid Peetrid Skypest. Peeter Uustal ja Peeter Raielo on ITK vilistlased, kes töötavad Skypes, spetsialiseerudes helpdesk-le. Nende poolt juhitud loeng oli huvitav ja kaasahaarv kuna nende esitlus sisaldas head huumorit ja ka näidet nende reaalsest probleemist mida nad peavad tööl olles lahendama. Loengu juures meeldis ka see, et näidati videoklippe, see andis hea visuaalse ettekujutuse sellest milline on töökeskkond Skypes. Kolmandal loengul oli esinejaks naisterahvas, Janika Liiv. Tema rääkis Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Tema loeng oli kindlasti huvitav, kuna ta suutis programmeerimis keelest Ruby rääkida just nõnda huvitavalt, et huvi Ruby kohta oleks olnud vältimatu, vähemalt minu puhul. Samas keda Ruby ei huvitanud andis ta kindlasti motivatsiooni programmeerimist alustavatele inimestele, kuna ta ise alustas n-ö nullist siis miks mitte ei suuda seda ka keegi teine? Neljanda loengu viis läbi Andres Septer IT tööturu valdkonnas. Teema ise on hea ja ka esitlus oli täitsa põnev, kuid häirivaks jäi võib-olla esitleja isiklik seisukoht, või pigem hoiak, või arusaam kuidas tööd teha. Jättis mulje justkui ainus koht kus mõistlikku IT tööd on võimalik teha on unix ja ainult unix.Mulle, kes ma IT tööturuga nii kursis ei ole kui antud esitleja võibki jääda mulje, et viimane aeg on unixile üle minna kui mitte vastupidi. Teemal karma rääkis oma loo Martin Paljak. Mind sümpatiseeris tema lugu kõige rohkem. Tema 12 aastat kestnud vabakutselise elu IT valdkonnas tundus huvitav. Eelkõige sellepärast, et tal ei olnud ühtegi kõrgkooli diplomit ette näidata samas, kui õigesti aru sain, tundus ta enam kui arvestatva IT spetsialistina kiipkaartide valdkonnas. Mind motiveeris ta eelkõige õppima ja olema võimalikult iseseisev mitte n-ö „farmer“. Järgmises loengus tutvustati ettevõttet nimega Ignite. Räägiti peamiselt agiilsest arendusest ja sealjuures kaasati ka tudengeid mängudesse, et mõista paremini agiilse arenduse olemust. Esitletu tundus küll huvitav, kuid natukene jäi võib-olla mulje, et on tahetud ettevõtet reklaamida, kuid samas usun, et see ei olnud nende eesmärk,. Eelviimases loengus esines Kristjan Karmo, kes rääkis tarkvaratestimisest, erinevatest testimis viisidest ja testija tüüpidest. Hea oli loeng sellepärast, et ta rääkis tarkvaratestimisest, kui millestki millega inimesed iga päev kokkupuutuvad. Selle põhjenduseks tõi ta reaalseid näiteid elust enesest, mis on maksma läinud see, kui rühku pole pööratud tarkvara testimisele. Aine loenguseeriale pani lõpp-punkti Siim Vene, kes rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja tehnoloogia põhimõttetest. Lisaks rääkis ta sellest kuhu on tänaseks tervisehoid välja arenenud- digihaiguslood, digiretseptid jne. Meeldis tema visioon tulevikust, et tahvelarvutid asendavad lauaarvutid ja seetõttu jääb arstidel rohkem aega patsientidele, kuna paberid on nüüd tahvelarvutis, mis on koguaeg käepärast. Kuhu ma välja tahtsin jõuda on see, et kui ennist kirjutasin, et raamatuseeria ühte või nüüd teiendades isegi paari teost ei saa asjast täielikku ja head ülevaadet enne, kui oled kõik teosed läbi lugenud. Samuti oli minujaoks õppingukorralduse ja erialatutvustuse ainega, kus ma alguses arvasin, et aine ei ole suurem asi, siis nüüd, kui olen kõik loengud ära näinud arvan ma teisiti. Alles nüüd oman ma mingitki ülevaadet programmeerimise ja administreerimise valdkonnast. Loengud avardasid mu maailmapilti IT valdkonnas ja eelkõige motiveerisid mind õppima.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Juhul, kui õppur ei saanud eksamil positiivset hinnet on õppuril on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ning saada selgitust eksamil tehtud vigade kohta viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste teatavakstegemisest. Seda on hea teha sellepärast, et võib-olla kui eksam on napilt mittesooritatud leiab õppur mittesooritatud eksamitööst mõne õppejõu poolt n-ö vea või koha, kus on punkt saamata jäänud. Sel juhul on võimalk taodelda apellatsioon eksami hinde kohta, mis lahendatakse hiljemalt ühe nädala jooksul avalduse esitamisest. Kuid kui töö tutvumisel nähakse, et apelleerimisel ei ole mõtet või kui seda ei tehta siis on õppuril võimalus mittepositiivsele eksamitulemusele korduseksam. Sel juhul võib õppur sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Osalemaks korduseksamil peab õppur õppeosakonnas ennast registreerima korduseksamile, kusjuures Korduseksam on RE kohal olevale õppurile tasuta ja REV kohal olevale õppurile tasuline, mille maksumus on 14,2 € ja mis tuleb tasuda EITSA kontole. Juhul kui korduseksamile minev õppur on ennast registreerinud eksamile on RE õppuril korduseksamile minek lubatud. REV õppuril tuleb aga maksta tasu, mis on kehtestatud rektori käskkirjaga, hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast, ning siis on ta REV õppur korduseksamile lubatud.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva on õppuril äärmiselt kasulik teha nii mõndagi, et vältida hilisemid arusaamatusi. Esiteks on üliõpilane kohustatud õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Teiseks on üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punast joont. Kolmandaks kehtib õppuril õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Neljandaks peab üliõpilane deklareerima aine “Diplomitöö” hiljemalt semestri punase joone päevaks. Juhul kui eksamil positiivse hinde saanu soovib oma hinnet veelgi parandada võib ta taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.