User:Maniit

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Niit

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Esimest korda nähes Õpingukorraldust ja erialatutvustust ainena kirjas imestasin selle üle. Ei paistnud üldse vajalik , mõtlesin miks on üldse kellegil sellist ainet vaja. Nüüdseks on minu arvamus absoluutselt muutunud ja olen aru saanud ,et antud aine oli äärmiselt vajalik andes täpselt neid teadmisi , mille puuduolekut ma ei oleks osanud hinnata enne nende uute tarkuste omandamist. Järgnevalt toon välja iga loengu kohta midagi , mis minu arvates andis mulle uut ja kasulikku informatsiooni kas koolis hakkama saamise kohta või tulevikus IT alal läbilöömiseks.

Esimene loeng andis mulle üldist kasulikku informatsiooni õppekorralduse kohta nagu näiteks kelle poole pöörduda kui tekib mingi probleem. Samuti räägiti natuke koolist ja võimalustest üliõpilasena. Kokkuvõttes sain hea sissejuhatuse õpingute alustamiseks.

Teise loengu oli kahe Peetri esituses Skype’i Helpdeskist. Antud loeng oli äärmiselt huvitav minu jaoks , kuna nad tutvustasid üleüldisemalt kuidas IT’s asi käib ja andsid detailsemat informatsiooni selle kohta milles seisneb Helpdesk ja sellega seotuv. Samuti rääkisid nad lähemalt süsteemi administraatori tööst , millest oli ka väga tore kuulda , sest antud hetkel õpin ise ka sooviga üheks saada. Loengu lõpuks oli mul tekkinud suur soov Skype’i tööle minna.

Kolmas loeng Janika Liivu esituss oli üks mu lemmikutest. Antud loengus rääkis ta tööle pürgimisest , progemisest ja ka arendajate kommuunist. Minu tähelepanu sai see fakt ,et ta ei olnud alguses programeerija aga sai ikkagi tööd ühena tänu oma pealehakkamisele , mis omakorda näitab ,et ka natuke nahaalsusega saab IT-valdkonnas edasi. Meelde jäid ka need kasulikud asjad ,et programeerimisse võiks suhtuda kui loovkirjutamisse ja tuleb hakata kasutama ka versioonihaldust , mis muudab elu palju lihtsamaks. Loen tekitas mulle huvi Ruby keele vastu , millest ma polnud kahjuks enne midagi kuulnud ja andis lihtsalt enesekindlust ,et ma võin edasi areneda ka peale kooli isegi kui teadmised puuduvad.

Neljas loeng andis informatsiooni IT tööturu kohta. Härra Sepster jagas IT töölised mitmesse erinevasse gruppi ja tõi välja mida on vaja ,et saada edukaks. Samuti ta tõi välja erinevates sektorites töötamise plussid ja miinused , nagu näiteks erasektoris liigub tihtipeale suurem raha , aga seal on ka suuremad tehnilised nõudmised kui riigisektoris. Tööturu kohta tõi välja seda ,et see erineb regiooniti Eesti põhjal. Eestis ei ole palju vajadust süviti spetsialiseerunud inimestele , vaid hoopis inimestes kes oskavad natuke kõigest – tõelistele jack of all trades’itele. Kasulikumaks informatsiooniks mida ma sain oli vajalik informatsioon selle kohta , mida mul läheb tulevikus vaja ja kuidas ma võiksin seda omandada. Nagu näiteks välismaale õppima minek , samal ajal olles seal praktikal või tööl.

Viies loeng , millel oli huvitav pealkiri „Karma“ , kirjeldas IT maailma vabakutselise programeerija vaatevinklist. Ta oli põhimõtteliselt elav tõestus selle kohta ,et kui huvi on asja vastu siis sa saad edukaks , mille üle on alati hea kinnitust saada. Presentatisoon mida ta kasutas oli teistest natuke erinev ja võib öelda ,et ka lõbusam kuna ta kasutas internetis levinud meme’si suuremal määral. Juttu oli ka sellest ,et ei pea käima tööl üheksast viieni ,et saada edukaks. Inimene ei pea olema kinni igapäevases rutiinis. Kuuendaks loenguks oli kohale toodud inimesed firmast Ignite , mis tegeleb tarkvara. Loeng ise oli kõige omapärasem kuna see oli nö interaktiivne tänu praktilistele harjutustele ja mängudele. Sai võimalus harjutada suhtlemist ja koostööd teiste tudengitega. Loeng andis hea näite selle kohta , kuidas meeskonnana töötada ja ka sellest ,et isegi kui kõike ei tea , siis keegi teine võib aidata hädast välja.

Seitsmendaks loenguks oli Kristjan Karmo , kes andis ülevaate testijaks olemiseks ja selle tähtsusest. Ta lükkas ümber testijate kohta käivad müüdid ja teised väärarusaamad väga veenvalt , samuti mind üllatasid osad näited , mis ta tõi esile loengu käigus väikeste vigade kohta , mis on läinud maksma paljudele organisatsioonidele ja firmadele tohutult palju raha ja aega. Kokkuvõtvalt võib öelda , tema esitlus läks väga täppi , suutes vähemalt minu puhul anda uusi teadmisi ja murda väärarusaama testijaks olemise kohta ja ma olen ka üpris kindel ,et ma ei olnud ainus kelle arvamus muutus positiivselt testijate kohta tänu tema loengule.

Kaheksas ja viimane pealkirjatu loeng oligi niiöelda kirss koogi peal. Siim Vene rääkis enda , kui tööandja vaatevinklist , andes kasulikku informatsiooni selle kohta , mida meil vajal tulevikus vaja läheb kui tahame tööle minna. Samuti ta tõi välja ka väikeste muudatuste tähtsuse nagu näiteks elektrienergia pealt säästmise tohutult summasi. See omakorda tõi ta ka investeerimise juurde ja andis ka head teavet sellest. Loengus rääkis ta ka lähemalt oma tööst ja innovatsioonist üldisemalt , ka tabletide tähtsusest tänapäeva ühiskonnas. Enim jäi millegipärast meelde just see , mida olin kuulnud ka ühest eelnevast loengust ,et IT ülesanne on olla tugisüsteem ja antud valdkonnas töötamine on tänamatu amet , kuna tihtipeale keegi ei kiida sind oma hea töö eest.

Lõpetuseks võib öelda seda , et antud aine on siiamaani olnud mu lemmik , kuna olen saanud nendest kaheksast loengust väga palju kasulikku teavet kuidas lüüa IT alal ja ka isegi elus üldiselt parem läbi . Meeldiv oli ka see ,et sain ka erinevate töökohtade üle IT erialal , mis muuda minu valiku tulevikus töökoha otsimisel palju kergemini tehtavamaks kui see oli ennem.Loengute kvaliteedi koha pealt nii palju ,et soovitaks enamus loenguid ka neile inimestele , kes isegi ei tööta ega kavatse töötada IT ala peal , kuna peale antuid loenguid vaadates oskab inimene ilmselt paremini hinnata IT’d ja kõike sellega seotuvat.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus A

Arvestuse läbikukkumise põhjal on aega kordusarvestuseks kuni ülejärgmise semestri punase päevani , kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust , mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus 3

Akadeemilise puhkuse võib võtta neljal erineval põhjusel

1)Tervislikel põhjusel kuni 2 aastat Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

2)Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

3)Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

4)Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.