User:Jlaulik

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

• Kukkudes arvestusel läbi, tuleb pöörduda vastava aine aineprogrammi poole. See tehakse õppurile teatavaks õppetöö alguses ning seal on kirjas tingimused kordusarvestuse sooritamiseks. Kui mingil põhjusel aineprogramm antud küsimusele vastust ei anna, on parim variant pöörduda vastutava õppejõu enda poole. Samuti on alati abiks õppeosakond. • Kordusarvestust saab sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Aja määrab vastutav õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. • Kokkuleppele, arvestuse uuesti sooritamiseks, tuleb jõuda aine eest vastutava õppejõuga. • Järelarvestusele registreerimine toimub kas õppeinfokeskonnas ÕIS või Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppeosakonnas kohapeal. • Järelarvestusele tuleb registreeruda hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. • Riigieelarvelisel kohal on kordussooritus tasuta. • Riigieelarvevälisel kohal on kordussoorituse tasu 14,2 €

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Selleks, et kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel, tuleb teha avaldus vastava kõrgkooli VÕTA komisjonile. IT Kolledži puhul tuleb vormikohane taotlus koos vajalike lisadega esitada õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Abi saab küsida õppekonsultandilt. Spetsiifilisemates asjades ka õppejõult, õppekavajuhilt ja VÕTA komisjoni liikmelt. Lisade all peetakse töökogemuse arvestamise puhul silmas vastava sisulist dokumenti, mis tõendab töökogemuse olemasolu. Dokument peab olema originaal või notariaalne koopia. Samuti tuleb kasuks, kui lisada avaldusele tehtud tööde näidised ja kolmandate osapoolte tagasiside. Taotlus vaadatakse läbi ühe kuu jooksul esitamise tähtajast. Kui ilmneb vajadus lisa dokumentide järele, võib minna veel üks kuu alates lisa nõuete täitmisest. Taotluse rahuldamise puhul kantakse vastavad õppeained õppeinfosüsteemi otsuse tegemise semestri jooksul. Taotluse läbi vaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta.

Essee

Johann Laulik

Käesolevas essees vaatlen aine „Õppingukorraldus ja erialatutvustus“ erinevaid aspekte. Käsitlen teemasid, mis vaatluse all olid ning kirjeldan tekkinud mõtteid ja tähelepanekuid.

Pean tunnistama, et esmakordselt tunniplaanis sellise nimetusega ainet nähes ei osanud ma midagi arvata ja olin pigem äraootaval positsioonil. Et miks me tegeleme tutvustamise ja õppingukorralduse arutamisega, selle asemel, et reaalselt konkreetsele teemaderingile keskenduda ja mingeid uusi praktilisi oskusi arendada? Tundus, et tegemist on üsna ebavajaliku ja pigem tüütu ainega. Mis aga ilmnes ünsa varsti, oli hoopis vastupidine. Nagu sageli ikka, olin teinud ennatliku järelduse, lähtudes puudulikust informatsioonist ja hetke emotsioonist.

Üldjoontes oli tegemist loengutesarjaga, kus IT valdkonna professionaalid jagasid tudengitega oma töö erinevaid dimensioone. Valdav osa kõnelejaid olid mehed, sekka mõned elavama loomuga naisterahvad. Ühise joonena hakkas kõigi puhul silma vanus, mis muude erialade spetsialistidega võrreldes on kindlasti tunduvalt väiksema keskmise numbriga. Põhjused on siin üsna ilmsed. Arvutite massidesse tulek ja sellega seotud ametite ajalugu on üürike. See tähendab, et veel 20 aastat tagasi oli tegemist suhteliselt obskuurse nähtusega, millega tegelesid pigem tehno-entusiastid ja insenerid, inimesele tänavalt oli asi võõras ja reeglina hoomamatu. Tänanases tähenduses arvuti ja sellest tulenev erialade jaotus on uus ja seega on ka seotud inimeste ring nooremapoolne. Samuti on tegemist valdkonnaga mida iseloomustab meeletult kiire areng ning noorem inimene, kui veel välja kujunemata isiksus, suudab ennast paindlikumalt ümber häälestada uutele ideedele ja materjaalsele innovatsioonile. Jäigad põhimõtted ja tasakaalukus, mida sageli vanema generatsiooni voorusteks loetakse, on infotehnoloogia vallas pigem negatiivse alatooniga nähtused, sest mängumaa on lai ja pidevalt muutuv. Iga hetk tuleb valmis olla millekski mis vanad tööpõhimõtted aknast välja lennutab ja uusi asemele nõuab. Pidev enese arendamine ja sokraatiline põhimõte, et „ma tean, et ma midagi ei tea“ on must. Tegemist oli peaaegu eranditult IT Kolledži enda vilistlastega, mis oli õppejõudude poolt väga õige samm. Kindlasti oleks olnud võimalik esinema kutsuda suuremad korüfeed ja paberi peal oleks asi uhkem välja näinud, aga sellega oleks ka midagi palju olulisemat kaotsi läinud – nimelt vahetum suhestumine ja kontakt. Sest noor inimene on kärsitu ja tal on palju küsimusi ning ebakindlust. Ei taheta teada, kus ollakse kümne või kahekümne aasta pärast. Tahetakse teada lähitulevikku: Kus ma olen kahe-kolme aasta pärast? Miks ma seal olen? Ja mis on nüüd mu võimalused? Vastuseid nendele küsimustele püütigi antud aine raames anda. Püüti kaardistada lähituleviku horisonti ja lasta üliõpilastel ise seda kaardistada läbi vahetu kontakti horisondil paiknevate erialade ning nende esindajatega. Ja see õnnestus üllatavalt hästi. Eestkõnelejad paistsid silma sorava keelekasutuse ja hea esinemisoskusega, mis murdis mõnusalt müüti IT-inimestest kui apaatsetest ja antisotsiaalsetest olevustest. Samuti oli tore näha esmakursuslaste aktiivset osavõttu küsimiste voorus, sest nii sageli on ülikooli alguses tudengitel raske suud lahti teha kuna kardetakse midagi valesti või rumalat öelda.

Kui avaloeng oli pigem formaalse iseloomuga siis järgnenutel oli juba spetsiifilisem suund ja rõhuasetus. Kõige pealt oli käsituse all help-desk ja sellega seonduv. Sobilikult olid mõlemad eestkõnelejad Skype-ist, Eesti ühest suurimast IT-firmast. Ütlen siin sobilik, kuna Skype Eesti peakontor asub IT-Kolledžist kivi viske kaugusel, see on kõige kuulsam Eestist alguse saanud infotehnoloogia ettevõte ja suure tõenäosusega ka paljude praeguste tudengite tulevane tööandja. Help-desk kui selline on kasutajatugi, mis aitab lahendada probleeme arvuti ja sellega seonduvaga. Suuremates it-firmades, kus on palju töötajaid ja pakutava teenuse lõppkasutajaid, on see standartne nähtus. Eredamalt jäi antud loengust meelde ametikohta parodeeriv filmike, mis küüniliselt näitas help-deski töötaja põhilisi vajalikke isikuomadusi nagu hea suhtlemisoskus ja multi-tasking. Mis on huvitav selle positsiooni puhul on just tema pehmemad väärtused. Esikohal on empaatia võime ja soov teist inimest aidata. Alles siis tuleb tehnilise probleemi lahendamise oskus ise. Tegemist on väga huvitava positsiooniga, mis annab just heale suhtlejale võimaluse IT sektoris kanda kinnitada ja firma ülejäänud osakondadega läbi käia, omandades pädevust paljudes sfäärides korraga. Väga hea ameti valik kui oled empaatiline ekstravert.

Kolmanda loengu kõnelejaks oli noor naisterahvas nimega Janika Liiv, kes rääkis oma kogemustest arendajana ning tutvustas Ruby nimelist programmeerimiskeelt. Intrigeeriv oli see juba selle pärast, et IT on reeglina mees-spetsialistide pärusmaa ja naisena sellises vallas töötamine ja läbilöömine nõuab igasuguste stamp-hoiakute ja eelarvamuste ületamist. Feministlik teooria on käinud pika ja viljaka tee eelmise sajandi keskpaigast ning hea meel on tõdeda, et pelga kriitika kõrval leitakse sellest ka positiivset tegutsemistahet ja entusiasmi. Viimase kinnituseks ongi mitmed naissooesindajatele suunatud programmid, mille aktiivseks ellukutsujaks just Liiv. Üldisemalt leidis kinnitust aga jällegi IT eriala avatud ja uuendusmeelne mänguväli ning sellisele tendentsile pideva kinnituse saamine on igati meeliülendav ja positiivne.

Järgnevalt tuli vaatluse alla IT tööturg laiemalt. Püüti kaardistada erinevaid sektoreid tolles vallas ja anda praktilisi soovitusi selles opereerimiseks. Lahati küsimusi nagu kus on raha ja miks ta seal on? Mis positsioonid on asendamatud ja milliste puhul on võimalikud kärped? Kas arendada ennast pigem horisontaalselt või vertikaalselt spetsialiseerudes? Tegemist oli isiklikult kõige enam meeldinud ettekande ja ettekandjaga. Võta kinni kumb-kummast tulenes. Igaljuhul teeks selline enesekindlus ja muhedus au igale inimesele. Ainuke korraldusliku poole poole suunatud märkus oleks, et taoline üldisema iseloomuga ettekanne oleks võinud olla viimane loeng. Ilus sõlm oleks saanud. Samas muidugi mõistan, et kõigil on ka päevatöö ja muud kohustused ning ajaplaneerimine pole niisama lihtne.

Viiendal korral oli vaatluse all vabakutselisus ja sellest tulenevad vabadused ning piirangud. Kui teistes ettekannetes lähtuti suuremal või väiksemal määral eeldusest: kool –> erialaõpingud ülikoolis – >palgatöö mõnes riigi- või eraasutuses, siis siin olid teemaks alternatiivid sellele. Küsimuse all olid inimese prioriteedid. Turvatunne versus vabadus. Praktilisus versus ideaalid. Eetilis-moraalsed aspektid. Kõlama jäi huvitav mõte kontrollist enda ja oma tegude üle ja selle tagajärjed nähtaval ja nähtamatul kujul. Karma.

Eadasi tuli tudengite ette noore IT firma kollektiivi esindav seltskond, kes kõik kordamööda seletasid oma rolli antud ettevõttes ning selgitasid meeskonnatöö olulisust ja kasulikkust. Mõistena kumas kõigest läbi „perspektiiv“. Just erinevate perspektiivide paljusus, selle paljususe vajalikkus ning oskus ja soov neid perspektiive mõne ülesande tarvis ühendada, liita. Sünergia loomise vajalikkus.

Kaks viimast esitust olid vastavalt testimisest ja selle olulisusest ning haigla-tehnoloogia seotusest ja siit tulenevatest võitudest ja riskidest. Esimene kahest jättis vastakad muljed. Ametipost, kus lõhkumise ja vigade tekitamise eest palka makstakse ei kõlanud just liiga positiivselt. Lisaks veel eelnevast tulenev reeglina negatiivne tagasiside kolleegidelt. Kõlas nagu töö paksu nahaga inimestele. Samas ei saa meenutamata jätta, et igasuguseks loomiseks on vaja lõhkuda, olgu selleks siis ideed arusaamad või väljakujunenud protsessid. Testija lõhub, et saaks arendada, uuesti ja paremini. Ja sedasi on ikkagi kõike seda positiivselt võimalik näha.

Ja viimaks siis haigla infosüsteemid. Elu ja surma küsimus. Koht kus masinad otsustavad inimeste saatuseid. Siit ilmnes eriti kujukalt tõsiasi, kui väga me tehnoloogiast sõltume. Ja kui väga on seda tehnoloogiat vaja kontrollida. Alati peab olema varuvariant. Ja varuvariandil peab olema varuvariant. Kuidas fundamentaalne olemasolemis vajadus loob vajaduse masina järele. Kuidas enam pole ilma masinata olemine mõeldav. Kuidas inimolemine põhineb õige pea masina olemisel.

Kokkuvõtteks. Minu jaoks oli aine nauditav ja kaasahaarav. Eelarvamused olid alusetud ja pean veidi piinlikustundega tunnistama, et tegemist on igati vajaliku lisandiga teistele ainetele. Läbi nende loengute mõistan ma paremini teiste ainete vajalikkust, suunda ja sihti ning see on noorele inimsele vajalik. Alguses tekib ju alalõpmata küsimus: „Miks mul seda vaja õppida on?“ Nüüd on lihtsam sellele küsimusele vastata. Samuti on lihtsam vastata sellele, mida ma oma erialalt ja tuleviku töölt tahan. Kasvõi natukenegi. Ja see on suur asi praeguses eluetappis.