User:Jpakkone

From ICO wiki
Revision as of 19:30, 8 November 2012 by Jpakkone (talk | contribs) (Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Janne Pakkonen<br> Esitamise kuupäev: 08. november 2012 ==Essee== Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib Windows 8 muut…')
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Janne Pakkonen
Esitamise kuupäev: 08. november 2012

Essee

Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib Windows 8 muutustest kasutaja vaatenurgast ning sellest, et mõningad funktsioonid ei ole enam nii intuitiivsed kui varem. Allikas: 02.11.2012 Dan Ackerman http://howto.cnet.com/8301-11310_39-57544323-285/five-least-intuitive-things-about-windows-8/

Kahtlemata on antud nädala kõige suurem uudis Windows 8 väljatulek. See on arvatavasti ka kogu aasta üks suurimaid uudiseid. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et Windowsi versioone tuleb peale kiiremini kui võib-olla vaja ning järjekordse versiooni ilmumine võiks juba olla selle aja peale mitte nii suur uudis. Aga midagi on selles versioonis teistsugust, selle versiooni mõju on juba kaugelt tunda, sest ta kuulutab uue ajastu saabumist.

Nii ta on, uus ajastu on saabunud – puutetundlike ekraanide ajastu. Nagu tehnika ikka aja jooksul kogenud on, hakkavad viimasel ajal valitsenud laptopid oma võimuhaaret kaotama. Jah, Windows 8 on mõeldud ka ilma puutetundliku ekraanita kasutamiseks, aga miski on temas midagi hoopis teistsugust kui seni kogetud arvuti operatsioonisüsteemide puhul. Windows 8 meenutab pigem telefoni operatsioonisüsteemi kui seniselt nähtud Windowsi vanu versioone, mis on aastate jooksul püsinud üpris sama põhimõtte peal. Artikkel ise, mille kohta antud essee on kirjutatud, kirjeldab just täpselt neid raskusi, mis ootavad ees sellist kasutajat, kellel puutetundlikku ekraani pole. Vaadeldes neid erinevaid probleeme, tekib tahes-tahtmata tunne, et suurem eelistus on kindlasti puutetundliku ekraani omanikel. Kindlasti on see ka mingil määral mõeldud kavala trikina, et tekitada suuremat huvi puutetundlike ekraanide suhtes, aga mis saab tavalisest kasutajast? Välja on toodud küll 5 probleemi või uuendust, mis kohe silma hakkasid, aga kindlasti ei ole need ainukesed.

11 aastat on pikk aeg, et harjuda ära millegagi põhjalikult. Tegelikult on ju Windowsi põhimõte säilinud ju muutumatuna lausa paarkümmend aastat. Esimese asjana jääbki silma see, et programmide sulgemine on muutunud hoopis teistsuguseks. Sisseharjutatud nupuvajutuse asemel tuleb nüüd programme kinni „lohistada“. Liigutus võib ju lihtne olla, aga kaheldav on see, kui kergesti selle suudab iga kasutaja ise ära arvata, olles eelnevad 20 aastat teinud seda toimingut hoopis teistmoodi. Kõige suurem probleem uue Windowsiga võibki ette tulla just vanematel kasutajatel. Nagu artikli pealkiri viitab, pole kõik enam nii intuitiivne varasema ajaga võrreldes. Nüüd tekibki see nähtus, et kui sa oled noor ja sul on palju tahtmist, siis mõne aja möödudes saab Windows 8 kasutamine kindlasti selgeks. Aga kui järsku minna Windows 8 juurest vanemate Windowsi versioonide kasutamise juurde, siis tekib see ümberõppimise ja meeldetuletamise efekt, et kuidas nüüd selles teises versioonis asjad käisidki. Olles juba isegi veidi kätt proovinud Windows 8 kasutamises, oligi esmamulje just see, et kust ma nüüd mingi vajaliku asja üles leian kui mitte miski pole enam seal kus ta vanasti alati olnud on. Kuna pean ennast keskmisest arvutikasutajast kindlasti osavamaks arvuti kasutajaks, siis tekibki küsimus, et kui juba minul oli harjumisega raskusi, siis kuidas saavad hakkama tavakasutajad?

Kuna olen mõnda aega kokku puutunud tööalaselt just Helpdeski tööga, siis on see uudis minu jaoks väga oluline teadmine selle kohta, et midagi on väga põhjalikult muutumas. Tööalaselt puutun igapäevaselt kokku tavakasutajatega, kellest osa võib olla isegi sellised, et ainult hädapärast suudavad arvuti sisse lülitada või sellega midagi peale hakata. Uus Windows hakkab esialgu kindlasti pisut võõrandama just neid inimesi, kes on küll vanemast põlvkonnast, aga suutnud mingil määral selgeks saada kuidas asjad käivad. Nüüd kui kõik pahupidi keerata, võib oodata mitmesuguseid tulemusi. Mõned neist kindlasti saavad selgeks, kuidas asjad käivad, torisevad seal juures, aga teevad oma toimetused ära. Neil inimestel arvatavasti on kohustus saada uus viis asju teha selgeks, sest kui tööarvutis on Windows 8, siis väga palju sellele vastu ei saa. Mõned inimesed on aga väga vastumeelsed, pikemaajalise seletamise peale võib-olla saavad hakkama, aga ei pruugi. Need võivad enamasti olla kodukasutajad. Mõned aga annavad hoopis alla, olenevalt kellel see võimalus olemas on. Nendes inimestes tunneb vist enamus inimesi ära oma vanemad-vanavanemad, kes pole eriti arvutitega kokku puutunud.

Uue ja totaalselt teistsuguse Windowsi saabumine tähendab, et uus põlvkond on tulemas peale. See põlvkond, kes on pigem telefonide peal üles kasvanud ja ei märka väga erinevust. Selle põlvkonna jaoks hakkab kunagi pigem olema võõrastav nähtus see, kui mõnesse arvutisse on veel jäänud mõni Windowsi vanem versioon. Windows 8 kuulutab praegu tulevikku, isegi kui leidub neid, kes sellest midagi kuulda ei tahaks.

On juba täiesti aimatav, et arvutihiirte aeg on mööda saamas, klaviatuurilegi pole enam sellisel kujul palju aega järgi jäänud. Kogu see üleminek toimub aga nii märkamatult, et tavaline inimene ei pruugi sellest arugi saada kui juba on kõik toimunud. Mina aga märkan selles sammu tuleviku poole. Vaadates minevikku, on igal uuel asjal olnud mingid arenguetapid. Näiteks lauaarvutid on üpriski hääbuv nähtus. Mõnel pool veel on lauaarvutid kasutusel, aga suurem osakaal on läinud praeguseks juba üle sülearvutite peale. Aga nüüd on ka sülearvutite aeg mööda minemas, et teha ruumi puutetundliku ekraaniga tablettidele.

Igal asjal on oma aeg, Windows 8 kuulutab uut aega, aga huvitav küsimus on see, kuhu toimub areng pärast seda? Kas lõpuks võetakse kasutusele puutetundlikud hologrammid või teised liikumistundlikud leiutised? See mis kunagi oli ulmeteadus, hakkab tasapidi reaalsuseks muutuma. Naljakas on aga see, et kõik toimub tegelikult nii sujuvalt, et praeguses hetkes olles ei tajugi seda, et me elame tulevikus. Lendavaid autosid meil küll veel ei ole, aga me oleme sinna poole teel.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksami saab sooritada 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksami aeg lepitakse kokku õppejõuga. Registreerimine toimub ÕIS-is enda andmete lehel paikneva „Kordussooritused“ lingi kaudu. Registreerimine peab toimuma vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksamit. RE kohal on korduseksam tasuta, REV õppekohal hetkeseisuga 14,2€.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele saabki minna alles alates teisest õppeaastast. Selleks tuleb enne semestri punase joone päeva esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele. Juhul kui tervislikel põhjusel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks on vaja akadeemilist puhkust, siis tuleb lisaks avaldusele esitada ka vastav lisadokument. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb samuti esitada avaldus, sest selle esitamata jätmisel lõpetatakse akadeemiline puhkus automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Akadeemilist puhkust saab avalduse alusel lõpetada ka varem. Akadeemilise puhkuse ajal ei saa deklareerida aineid, aga saab sooritada varem deklareeritud ainete arvestusi ja eksameid.