User:Rkaur
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Roland Kaur
Esitamise kuupäev: ????
Essee
Kõige esimene loeng kõrgkoolis. Suhteliselt lihtsasti ja arusaadavalt võeti kokku kogu IT Kolledži süsteem. Käidi üle kust saab eeskirjad läbi vaadata ja millistest klubidest on võimalik osa võtta, kaua kool lahti on ja mis stipendiume on võimalik taodelda. Kuna töö ja kool korraga juba röövivad kogu mu aja, siis igasugu klubid jäävad paraku minu jaoks ära. Aga eriti huvitav oleks kindlasti mingi hetk uksevahelt sisse piiluda ja mõni minutki osa saada sellest ajude ragistamisest, mis seal ilmselt toimuda võib. Aga eks näis kuidas aega jääb.
Teine loeng oli Margus Ernitsa päralt. Tema põhirõhk oli õppimisel ja motivatsioonil, mis ilmselgelt, kui aus olla, ongi ju kogu kõrgkooli alus. Me oleme siin selleks, et õppida ja mitte keegi seda meie eest teha ei saa ja ei tohikski (viimasest sai räägitud ka vastavas loengus). Kui nädala alguse poole Matemaatilise Analüüsi õppejõud Kristiina Hakk rõhutas rohkem erinevatele tehnikatele, kuidas õppida ja millal õppida, siis Ernitsi suund oli rohkem sellel, mida tohib ja võiks teha ning mida mitte. Esimesele nädalale omaselt rõhutas ta viitamistele, millega minul tõsimeeli tegemist pole kunagi varem olnud ja millesse ma pean kindlasti süvenema sellegi töö lõpus. Peaaegu kõik õppejõud on mind sellega juba piisavalt ära hirmutanud (väljaarvatud reaalaine omad muidugi). Juttu on olnud aines läbi kukkumisest kuni eksmatrikuleerimiseni välja. Peab selle ikka korralikult üle käima enne, kui mistahes kirjatöö üle annan. Läbi käis ka reaalainete kasulikkus niiöelda päriselus ning kuidas see erineb suuresti tavapärastest kooli matemaatika ülesannetest. Lahendus millepeale kursakaaslased tulid oli minu jaoks ilmselgelt ülepea, siiani ei saa aru kuidas see ringi ümbermõõt kogu selle asjaga seotud oli. Poisid olid oma boonuspunkti igati ära teeninud arvan. See oli hea näide sellest, kuidas loengu saab huvitavaks teha ning oma seletatud õpilaste jaoks praktikasse panna.Vahetult enne loengu lõppu tuli tudengite seast küsimus, millele isegi olen mõelnud. Nimelt on olnud palju nõuandeid ja muud infot neile, kes värskelt keskkooli lõpetanud, kuid väga pole juttu olnud neist, kel gümnaasium ammu seljatatud ning aastaid tööd tehtud. Ernitsi vastus, et sarnaselt selle aasta vilistlastele on ka meil tugevaid külgi, rõhutades ilmselt töö- ja elukogemusele. Kusjuures ma polnud selle peale ise üldse tulnudki. Minuti jagu selle üle mõelnud hakkas mõikama endalgi, et juba selle nädala Programeerimise algkursusel käisid päris paljud ametialased jupid läbi, mida ilmselt osad nooremad seal esimest korda silmasid.
Kolmandas loengu teema oli Innovatsioon. Saime teada, et innovatsioon oma olemuselt on uute ideede vastuvõtmine, kuigi ta ei pea olema täiesti uus idee, vaid olenevalt vastuvõtjast ka mõne juba teadaoleva idee kasutusele võtmine. Mida innovaatilisem on ettevõte, seda jõukam ta on. Paarisaja aasta tagust leiutamist võis nimetada lineaarseks innovatsiooniks, kuna tegemist oli üldjuhul ühe inimese pusimisega. Tänapäeval, aga tõuseb tarbimine ja nõue niivõrd kiiresti ning selletõttu peab ka arendamine minema aina kiiremaks ja hoomama palju suuremat arvu inimesi. Huvitab punkt Linnar Viiki loengus oli eksimine ning läbi selle õppimine. Ei oleks uskunud, et osades firmades nii range see olukord on, et kohe esimese põrumise juures sind lahti lastakse. A no eks see ütlus, et "Tark on see, kes õpib teiste vigadest" ei ole minugi kõrvust mööda läind. Üldkokkuvõttes oli päris hariv poolteist tundi. Innovatsioonist palju laiem vaatenurk nüüd.
Kuna ma ise IT turvalisuse alal töötan, siis Tarmo Randeli loeng oli minu jaoks kindlasti huvitavam kui mõned eelmised. Paratamatult tõmbun ITK-s õppides pidevalt just sellesse valdkonda, tahan ma seda või mitte. Enamus teemasid olid mulle ilmselgelt varem teada juba, kuid arutelu Mac OS'i ja Linuxi ebaturvalisusest on kuumaks teemaks olnud mitmes vestluses mul juba varemgi. Kõrvad olid mul igatahes kikkis. Ma ei ole varem selle peale tulnudki, et kuna nendele operatsioonisüsteemidele ei ole läbi ajaloo eriti palju ründeid tehtud siis on nad oma ülesehituselt võrdlemisi ebaturvalised. Kui siin nüüd teemasid segada, siis võiks öelda et vennad Amjad Farooq Alvi ja Basit Farooq Alvi olid viiruste maailmas ühed suured innovaatorid. Oli see hea? Ei tea. Muuseas esimest korda võtsin vaevaks mõnes loengus soovitatud asja ise kodus edasi uurida ja F-Secure'i dokumentaali vaadata (http://campaigns.f-secure.com/brain/).
