User:Lkitsape
IT süsteemide arendus, mida ma Infotehnoloogia Kolledžisse õppima olen asunud, on väga lai mõiste ja usun, et paljud värsked tudengid selle sisu päris täpselt ei hooma. Seega on hea mõte alustada õpinguid erinevate huvitavate, oma ala spetsialistide inspireerivate loengutega, kes puutuvad oma tööelus kokku igaüks veidi erineva vaatenurgaga antud valdkonnast.
Aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” loengute sarja alustas Inga Vau, kes rääkis praktilisest õppetöö korraldusest Infotehnoloogia Kolledžis. Lisaks sai infot erinevate õppevormide, akadeemilise kalendri, ÕIS-i, deklareerimise ja “punase joone” päeva kohta. Loengus esines lühidalt ka Indrek Rokk, kes rääkis kooli arvutiklassidest ja klubilisest tegevusest. Selgitas käesoleva aine korraldust, mis on tingimused aine läbimiseks. Kokkuvõttes oli loeng informatiivne ja vajalik kõigile, kes ülikoolis õppimist alustavad.
Margus Ernitsa loengust "Motivatsioon ja õppimine" jäid meelde selgitused miks ja kuivõrd olulised on üldained IT haridusele, hoolimata sellest, et see esmapilgul võibolla hästi väljagi ei paista. Kuidas õppejõudude motivatsioon hästi ja huvitavalt oma ainet läbi viia on sõltuvuses õppurite motivatsioonist ja kuidas mõnigate tudengite viis kergelt ülikoolist läbi saada võib rikkuda kogu kooli mainet ja vähendada kõigi lõpetanute diplomi väärtust. Sain häid mõtteid, kuidas loengutest tänu ideekaartidele maksimum võtta ning kuidas läbi keerulistesse probleemidesse süvenemise on võimalik motivatsiooni tõsta. Loengupidaja rõhutas, et valitud erialadel on eriti oluline kodus palju tööd teha ja katsetada, sest ainult palju katsetades teeme vigu, mis õpetavad ja arendavad. Sarnaselt Indrek Rokk-ga kiitis M. Ernits koolis tegutsevat robootikaklubi kui väga head kohta õppimiseks ja oma teadmiste süvendamiseks läbi praktilise ja huvitava tegevuse.
Järgmiseks külaliseks oli Linnar Viik ja teemaks “Innovatsiooni olemus ja selle juhtimine.” Loengupidaja rääkis innovatsiooni kuvandist, et enamasti peavad inimesed innovatsiooniks erinevaid tooteid, mis on välja arendatud välismaal, suurettevõtete poolt ning enamus meist on innovatsiooni tarbijad. Seletas lahti innovatsiooni mõiste ning et innovaatiline võib lisaks tootele olla ka protsess, mille eesmärgiks on muuta tootmist tõhusamaks, väiksemate vahenditega realiseeritavaks. Saime teada, et uue idee väärtus on langenud, kasvanud on ideede elluviimise väärtus. Toote eluiga on lühenendud, seega ka toote arendamise aeg on lühenenud. Turule tullakse siis, kui turg on selleks valmis, mitte siis, kui toode valmis saab. Loengu läbivaks ideeks oli mõte, et tuleb palju katsetada ja eksida, ainult siis õpime. Edulood on küll inspireerivad ja motiveerivad, aga need ei õpeta meid. Sama mõte kordus ka M. Ernitsa loengus. Meeldis ja jäi meelde mõte, et valitud eriala õppides oleme meie need, kes hakkavad innovatsiooni tegema, mitte enam ainult tarbima.
Tarmo Randel CERT EE-st rääkis IT pahupoolest, küberkuritegudest. Loengu tegid huvitavaks arvukad näited reaalselt viimastel aastatel toimunud küberkuritegude kohta ja nägime ka väidetavalt esimest arvutiviirust maailmas. Räägiti lahti, mida mõeldakse, kui räägitakse küberkuritegevusest ja selle liikidest. Põhjalikumalt selgitas T. Randel, kuidas toimuvad DOS ründed (teenusetõkestus ründed), mida tehakse väga palju Hiinas ja Venemaal ning mis on seal täiesti tavaline äripraktika, et konkurenti mõneks ajaks rivist välja lüüa. Küberkuritegevus on pidevas arengus, sest kui kasutajad saavad targemaks ja oskavad ennast paremini kaitsta, peavad ka kurjategijad järjest uusi võtteid välja mõtlema, kuidas võõrle varale ligi pääseda. Eriti intrigeeriv oli väide, et juba mõni aasta tagasi ületas küberkuritegevusest saadav tulu narkootikumise müügist saadava tulu.
Andres Käveri loeng oli oma eesmärgilt Margus Ernitsa loenguga sarnane, mõlema loengu peamiseks mõtteks oli selgitada valitud eriala sisu ja anda näpunäiteid edukalt õpingutega toimetulemiseks. Ka A. Käver rõhutas, et õppima tuleb hakata kohe, õppeaasta alguses ja vältida nn “tudengi sündroomi”, sest semestri lõpuks kohustused kuhjuvad ja siis on juba hilja alustada, et positiivseid tulemusi saavutada ning selgitas nn “raskete ainete” (matemaatiline analüüs, statistika, digitaalloogika) vajalikkust. Lisaks rääkis Andres Käver tarkvaraarendaja elu praktiliselt poolest, kuidas see hiljem elukutsena välja näeb ja mis teadmised, oskused ja kogemused veel peale erialaste oskuste kasuks tulevad. Et pärismaailmas sisaldab tarkvara arendamine ka palju muud peale koodi kirjutamise, näiteks projektijuhtimist ja kliendiga suhtlemist, mis omakorda nõuab äriloogika tundmist ning teadmisi majanduse funktsioneerimisest ja kus tulebki mängu erinevate majandusainete vajalikkus arendaja jaoks. Loengupidaja põhjendas, miks ei tohi ennast liiga odavalt müüa sõnadega: “Oma tööd tuleb väärtustada, ka rahalises mõttes. Selle tulemusel on kliente vähem, probleeme vähem ja raha rohkem.” See loeng oli üks minu lemmikutest ning sain eriala tegelikust olemusest palju rohkem teada.
Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenko rääkisid, kuidas on korraldatud infosüsteemide monitooring Skype's. Sellest loengust mina isiklikult targemaks ei saanud, kuna olen ka ise monitoorijana suures rahvusvahelises ettevõttes töötanud ja olen seeläbi teemaga kursis. Kahjuks ei olnud ka loengupidajate esinemisoskus eriti hea ja seega oli see minu arvates kõige nõrgem loeng selles sarjas.
Eesti ühte suurimat tarkvara ettevõtet Nortal tutvustasid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Loengus oli sarnaselt Andres Käveri räägituga palju juttu meie valitud erialal “päriselus” toimuvast. Näiteks sellest, et tarkvara arendusprotsessi saab laias laastus jagada kolmeks: esiteks ärianalüüs, mis selgitab välja kliendi vajadused, edasi jõuab töö arendajatele ja lõpuks testijatele ning alles tarkvara kasutusse võttes selguvad paljud uued vajadused. Tarkvaraarenduse eesärgiks on probleeme lahendada või elu lihtsamaks teha. Lükati ümber tüüpiline kuvand arvutiinimesest, kellel on suhtlemisprobleemid ja kes üksinda nurgas nohisedes koodi kirjutab. Tegelikult on tarkvaraarenduses väga palju suhtlemist kliendi ja arendajate vahel ning arendajate eneste vahel. Nagu mitmed teisedki esinejad eelnevalt, rõhutati ka selles loengus, et selleks, et saada oma erialal kõvaks tegijaks, on lisaks koolis õpitule vaja ka palju kogemusi, kirge ja huvi eriala vastu ning pidevat soovi õppida ja ennast täiendada, sest kõik areneb pidevalt ja kiiresti. Ats Albre tutvustas Norteli poolt korraldatavat suveülikooli, mis pakub ideaalset võimalust reaalses tarkvaraarendus protsessis osalemiseks ja kogemuste hankimiseks. Räägiti ka suveülikooli kandideerimise protsessist, et kõigepealt tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri, siis tuleb teha katseülesanne ning seejärel intervjuu, kus selgitatakse välja, kas inimene sobib Nortalisse tööle. Loeng oli väga inspireeriv ja tekitas ka endas soovi Nortali suveülikooli kandideerida, kui selleks õige aeg saabub.
Viimase loengu külaliseks oli Merle Liisu Lindma Skype'st. See loeng erines oma teema poolest kõigist eelnevatest. Seekord ei räägitud “päriselust” mitte valitud eriala vaatenurgast, vaid efufilosoofiast üldiselt. M. Lindma andis nõu, mis teemad võiks enne töövestlusele minekut enda jaoks läbi mõelda, et positiivseid tulemusi saavutada. Mulle meeldis, et loengupidaja ei olnud väga noor, nagu mitmed eelnevad külalised, vaid jõudnud elus juba päris paljude erinevate asjadega tegeleda ning seeläbi palju elukogemusi kogunud. Nagu ta ise ütles: “küps inimene, kellel silmad säravad”. Mõned mõtted, mis eriliselt meelde jäid on, et oma elu peab väärtustama, töö peab meeldima ja iseendaga tuleb palju tööd teha selleks, et elu, mida me elame, oleks õnnelik. See oli minu teine lemmikloeng, sest loengupidaja andis oma mõtteid edasi väga huvitavalt ja kaasahaaravalt.
Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et deklareerides ainet “Erialatutvustus ja õpingukorraldus” ei osanud ma oodatagi, et sellest niivõrd huvitav aine kujuneb. Loengud olid mitmekülgsed ning külalised omal alal tegijad ja oli selgesti tunda kui suure kire ja entusiasmiga nad oma töösse suhtuvad. Tunnen, et minu jaoks täitis aine oma eesmärki – tutvustada eriala ja andis lisaks uusi teadmisi, mis aitavad kaasa minu enda tuleviku planeerimisel.
