User:Bharuoja
NB! Hetkel pooleli olev lehekülg.
Viimased kaks numbrit koodist: 38
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor:
Bjorn Haruoja
Esitamise kuupäev:
17. oktoober 2013
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus küsimusele A.
Eksamit on võimalik järele sooritada kahe järgneva semestri jooksul peale õppesemestri lõppemist. Sealjuures registreerimine, tähtajad ja tingimused toimuvad kokkuleppel õppejõuga [1].
Tasulisel õppekohal (OF) maksab kordussooritus 20€.[2]
RE ehk tasuta õppekohal on kordussooritus tasuta. [3]
Mõlemal juhul peab eelnevalt registreeruma ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus küsimusele 5.
Kokkuvõttes saab öelda, et vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab olema isik asunud õppima 2013. aasta sügisel või hiljem; tema perekonna ühe kuu sissetulek peab olema madalam kui 280 eurot ühe pereliikme kohta; ta õpib täiskoormusel ning püsib graafikus [4].
Ainepunkte semestris on vaja täita vähemalt 30EAP-d (27EAP-d).
Vähem võib ainepunkte täita juhul, kui eelnevalt on tehtud semestri jooksul rohkem kui 30 EAP-d.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus ülesandele.
Täitmata EAP-d on semestrite lõikes kumulatiivsed. Esimese semestri puhul jääb puudu 5 EAP-d. Teisel semestril on täidetud täpselt miinimum ehk 27 EAP-d.
Arve esitatakse 50€/EAP ehk 5x50€=250€ [5]
Essee
Bitcoin ja Silk Road sulgemine... Silk Road ja Bitcoin taust, ülesehitus, huvi pakkuvad faktid seoses legaalsuse, IT seisukohast ehitusega. Silk Road tegutsemisaeg, sulgemisprotsess, õhus olev müntide profiil Ulbricht jne. Tulevikus muudatused, suunad?
2. oktoobril 2013 sulges FBI "The Silk Road" ehk Siiditee [6]. Siiditee oli veebileht, mis asus TOR (The Onion Router) anonüümses võrgus ning mis koondas kokku erinevatel aladel tegutsevad müüjad ja ostjad. Sisuliselt oli tegemist ostu-müügi veebikeskkonnaga, mis ca 10% teenustasuga viis omavahel kokku erinevad ostjad ja müüjad. Põhjus miks antud keskkond sulgeda sooviti oli fakt, et tänu Bitcoini ehk Krütoraha [7] kasutamisele oli võimalik Siiditee kaudu anonüümselt vahendada krüptoraha vastu lisaks legaalsetele produktidele ka mitmeid illegaalseid teenuseid ja tooteid. Viimaste hulku kuulusid ka väga paljud narkootikumid, võltsimisteenused, palgamõrvarite kontaktid jms. Sulgemise hetkeks oli Siiditee jõudnud avalikult tegutseda ja populaarsust koguda alates 2011. aasta veebruarist. Antud essee ja autori eesmärk on oma kaasõppuritele tutvustada lahendusi tänu millele suutis illegaalne veebileht eksisteerida ja üleval olla mitmeid aastaid, kuid samas nentida fakti, et lõpuks FBI selle võimaluse leidis ja nüüdseks Siidetee suletud on. Seos IKT valdkonnaga seostub niipea, kui vaadata lähemalt erinevaid lahendusi ja meetodeid, mida Ross Ulbricht [6] ehk Siiditee väidetav asutaja ja looja kasutas selleks, et vältida jõustruktuuride sekkumist tema äritegevusse.
TOR võrgulahendus oli üks kahest põhilisest eeldusest, et Siiditee sarnane võrguleht saaks edukalt toimida. TOR on lühidalt öeldes kasutajale anonüümsust pakkuv võrgukeskkonad, kus kasutaja võrgupäringud suunatakse läbi mitmete krüpteeritud sõlmede kaudu sihtpunkti. Kuna iga sõlme vahel toimub eraldi krüpteerimine ning sõlmed valitakse suvaliselt, siis muutub kasutaja päringu tuvastamine sisuliselt võimatuks. Sõlmedeks on TOR keskkonnas vabatahtlikud kasutajad, kes oma arvuti ressursse selleks pakuvad. Päringu keskel olevad sõlmed ei näe välja saatmise asukohta, nad näevad ainult infot kuhu on vaja päring edasi saata. Ainult viimane sõlm saadab lõpp-sihtkohta edasi lahti krüpteeritud kujul päringu ning teoorias on selle kaudu võimalik vähesel määral jälgida TOR võrgus toimuvat. Kogu Siiditee veebileht baseerus TOR keskkonnale ja selle anonüümsust pakkuvale vihmavarjule, mis takistas jõustruktuuridel jälgimast Siiditees tehtud tehinguid ja sellega seotud kasutajaid, k.a. selle asutajat Ross Ulbricht´i. [8]
Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte saab tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.
Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemas olu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida ilma teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis hetke turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat.
Viited:
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.6.
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 6.
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 9
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/
[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Silk_Road_(marketplace)
