User:Jrudak

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jekaterina Rudak

Esitamise kuupäev:

Essee

Loengud ja ise õppeaine oli huvitav. Erinevatelt inimestelt, kes polnud lihtsalt pidama loengut,vaid andma meile mingisuguse nõu ning kantsid seda huvitavalt üle. Kuid väikene aga,et kui aine oleks olnud natuke teisel ajal,siis oleks jaksanud ka põhjalikult mõelnud küsimustele,mida küsida ise inimestelt,kes esinesid. Sest vara hommikul oli väga raske enda ajusid tööle panna,ja keskenduda kuulamisele.

Esimene loeng,mis oli 28.08.2013, oli sissejuhatav. Selles loengus sain teada õppekorraldust ja sisekorrast. See loeng oli sissejuhatus õpingutesse, kuna selgitati ette kuidas EAP-dega jutt on ning ka õpimisest. Kindlasti oli see loeng selline sissejuhatav õppeaastasse,tutvustati klubisid,mis laborid koolis. Ja õppeainest sellest,et erinevad esinejad räägivad erinevatel IT teemadel. Ning oli ka mainitud koheselt õppekorraldusest ja ka kodutööst,mida on mainitud ja lõpuks on teoks tehtud.

Teine loeng oli õpimisest ja motivatsioonist sellest. Igal juhul oli huvitav näited toodud nt teha endale kindlasti märkmeid. Isegi kui loenguid salvestatakse.Jäi meelde rohkem sellest,mis oli räägitud motiveerimiseks,minu jaoks motivatsioon on esikohal,kui seda pole,siis terve õpingu periood on raske hakkama saada. Ning selleks et õpida,peab veendma ennast et õpitav aine on huvitav ning oluline,siis on edaspidi lihtne.Aga samas sõltub õppejõust.Mõned õppejõududel on enda stiil kuidas nad pidavad oma loengud.

Kolmas loeng,Innovatsiooni olemus ja juhtimine.Sellest loengust on meelde jäänud selline asi nagu et innovatsioon ei ole lihtsalt nagu uus,vaid rohkem see et kui see on uus riigi või inimese jaoks.See ei pruugi olla just uus selle ajastule, vaid mingi teisel ajal näiteks kolm või kümme aastat tagasi. Ei sõltu et kas see peab olema täiesti uus.

Viies loeng oli elu filosoofiast ja IT Eestis. Selles loengus oli inimene kes oli ennem käinud ITK-s. Tema loengus oli huvitav kuulata,kuna ta rääkis puhtalt oma kogemuselt,ning mingeid slaide või see sugust polnud. Ning ei pidanud midagi lugema,lihtsalt kuulamine oli seal. Räägiti tudengisündroomist, mis on tavapärane,aga ei tohiks seda lasta üle võtta. Peab organiseerima enda õpimist korrektselt,et igas õppeaines oleks kõik korras ja semester lõppeks ilma mingisugusteta kuludega.

Kuuendal loengul räägiti lühidalt Skype NOC monitoring. Loengus oli natuke aru saada et esinejad olid natuke tagasihoidlik. Loeng oli natuke ka kahjuks igav,aga see mis Skype'is tehakse oli huvitav kuulata. Slaididel oli huvitav vaadata, sest neil oli palju huvitavaid pilte, ning kuulata oli vahest kuidagi raske,sest tundus et veeris vms,võib olla pahasti kuulda. Aga iseenesest esinejad rääkisid see et kuidas monitoring töö käib.Loeng oli kahjuks isegi lõpenud väga vara,ja loodsin et kuidagi saaks seda edasi venitada.Aga küsimusi põhimõtteliselt polnud kellegil enam,ja loeng lõpetati.

Seitsmes loeng pidas ennast teemal „Kuidas saada superstaariks?“ . Ise ma ei saanud loengus olla,ning lugedes pealkiri,oli see mind natuke üllatunud, et midagi sellisest meile hakatakse rääkima. Rohkem nagu tutvustati suveülikoolist,mida pikmalt ja põhjalikult selgitati ette.

Kaheksas loeng, ning viimane loeng. Loengus esines Merle Liisu Lindma teemal „Life is an attitude“. Iseenesest jättis see loeng lõbusa ning huvitava mulje,vaatamata une tundele. Merle oli väga aktiivne sellel ajal ja pani ka terve auditooriumi aktiivselt mõtlema ja suhtlema,nagu näiteks esimesel 10 minutitel,pidime enda naabritega suhtlema,mis samas aitas kaasa meile üksteisega tuttavaks saada. Ning slaididel oli huvitav vaadata pilte, ning ütted mis olid samal ajal ka naljakad ning head,kaasaarvatud nende piltide stiilis. Samas see loen oli rohkem sellisel teemal mis vajab inimese ise mõtlemisest,ja arusaamist et tema valik on tema oma,mitte teiste valik. Ning vahest on hea mõtte mõelde ette. Loengus mulle meeldis 10/10/10 reegel,mis kaasas seda ettemõtlemist.

Lisaks kõigele oleks hea meel ka kirjutada natuke ka vabatahtlikus loengust,või lihtsalt avalikust loengust mis toimus 10.oktoobril 2013 aastal. Loeng oli huvitaval teemal,mis minu jaoks ka oli väga avar ja sobiv teema edasiseks arendamiseks tulevikus.Loengu pealkiri oli - „Unexpected ways how IT meets Art“. Esinejateks olid Varvara Guljajeva ja Mar Canet. Koos nad rääkisid kuidas kunst on muutundud ka kunstiks,või kuidas seda saab või mis on nad teinud sellega et kunst on IT-ga seotud. Põhiline osa oli loengus huvitav seda mida Varvara ja Mar teinud. Nende projekte edaspidi lugemiseks ja nägemiseks,täiendavalt, oli huvitav. Kunst minu enda arvamusel ei saa kaduda kui ta on seotud IT-ga,kuna IT on uus ja avar,sellesse võib panna igasuguseid asju,isegi neid mis tunduvad väga veidrad,sest lõppkokkuvõttes oleks see kõik huvitav vaadata jne. Kaks kõige huvitavamat projekte mis nad loengus olnud toonud välja oli Binocularst to...Binoculars from.... ning ka Neroknitting. Neroknitting oli huvitav selles osas et inimesele mitteinvasiivse EEG peakomplekti pähe ,ja lasti klassikalise muusikat kuulata. Ajulained mis olid salvestatud, muutusid kudumis mustriks. Binocularst to...Binoculars from... on sellised seadmed mis avardavad akna nii öelda teisse linna. Isik kes vaatavad läbi selle binokulaari,ei näe lihtsalt mingisugust füüsilist tegevust enda ees,vaid näeb tegevus mis toimub teises linnas reaalselajal. See idee minu arvamusel on väga vahva,ja väga võib olla kasulik,selles mõttes et inimesed selle asemel et reisida võivad näha seda linna enda kodumaal. Aga samal ajal kui isik vaatab läbi binokulaari, selles samas linnas,linnaekraanile on näha selle isiku silm,mis uurib seda linna.

Üle üldiselt olid kõik loengud seotud IT-ga, ning olid huvitavad ja kasulikud. Kuigi ainuke miinuseks oli see mis kell loeng hakkas,ning see et vahest olid palju küsimusi küsitud,ja paljud inimesed ei saanud küsida sest ajaga oli piiratud. Samas õppeaine on väga kasulik selles suhtes, et minu meelest see avardab silmaringi,ning annab teatuid info tööturust,teiste inimeste(esinejate) kogemust ja ka nende nõud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur kukkus arvestuselt läbi, on tal aega kordus arvestusele kuni ülejärgmise semestri punasejoone päevani. Kuid kordusarvestuseks on eeldatud et õppuril on täiend ettevalmistus, kus õppejõul on õigus anda õppurile teatud mahtu iseseisvat tööd. Kordusarvestuse tähtaja määrab selle aine õppejõud ning temaga kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordusarvestusele registreerimine toimud ÕIS-i keskkonnas, kui õppur, kellel on soov sooritada arvestust akadeemilispuhkuse ajal,peab esitama õppeosakonda avalduse. Registreerimis ja sooritus päevade vahemik peab olema vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseerival kohal ehk RF õppekoht maksab riik ise,juhul kui õppuril ei tekki probleem EAP-dega. Ning õppur,tasulisel kohal, peab semestri registreerimis tasuda 84 euro eest,millel lisandub ka ainepunktide hind 37,80 eurot.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Õppuril on õigus saada vajaduspõhise õppetoetuse,siis kui – ta on Eesti kodanik; täiskoormuse õppes ja on algava semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmistele kuuluva õppe mahu või siis ta õpib täiskoormusega esimesel semestril. Üliõpilase iga õppekuine makstav õppetoetus suurus on kehtestatud igaks aastaks riigieelarvega.Põhitoetuse suurus on 55,93 eurot,õppekuu kohta ja täiendava toetus suurus on 28,13 eurot.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X= 27 Y=28

Vastus

Esitatavat arvet ei ole, kuna ühes semestis on vaja kokku saada 27 EAP-d. Y EAP,mis on 28 EAP, siis teise semestriks tuleb mul teisse õppeaastasse sügisel arve maksta 1 EAP ära, sest minu kevad semester peab olema 29 EAP-d.