Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ott Ramst
Rühm: 13
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

1. loeng "Õppekorraldus ja sisekord"

Esimene loeng toimus juba 28. augustil, kus räägiti erinevatest dokumentidest, mis korraldavad ja määravad meie (üliõpilaste) akadeemilist elu ning vastavad toimingud. Loengust sain teada väga palju uut kõrgharidusruumist ning mis mind õppekorralduslikult hakkab ees ootama. Taolised loengud on minu arvates väga hädavajalikud esmakursuslastele, kuna paljud ei pruugi teada, millisesse "ämbrisse" nad nüüd astunud on. Samuti tutvustati sisekorda, erinevaid õppekavasid, kolledži klubilist tegevust ning millised võimalusi pakub kolledž tudengile enesearenduseks (laborid jms). Suuresti jäi meelde, et küsimuste esitamine kolledžis on väga teretulnud nähtus, mis on minu arvates väga hea, kuna esmakursuslastele võivad paljud asjad segaseks jääda ning ei julgeta ennast "lolliks" teha.

2. loeng "Õppimine ja motivatsioon"

5. septembril toimunud teine loeng, mis oli minu jaoks huvitavaim kõigist aine loengutest. Loengus räägiti õppurite ja õppejõudude motivatsioonist ning kuidas need kaks osapoolt teineteist mõjutavad. Sain teada, kuidas efektiivsemalt kinnistada endale loengust kuuldut ning ennast motiveerida õppima. Räägiti akadeemilisest petturlusest, täpsemalt, kuidas akadeemiline petturlus ning sellele kaasaaitamine viib sinu enda ning ka teiste diplomite väärtused alla. Esmakordselt kuulsin loengus, et koolis on intensiivõppe nädal, mille vastu tekkis koheselt huvi. Loengu läbiv sõnum minu jaoks oligi, et õppige hästi ja õppige ausalt. Sest seda tehes tõuseb kõigi motivatsioon, diplomite väärtused ning kaudselt või vähem kaudselt ka kolledži maine. Loengupidaja rääkis huvitavalt ning loeng oli hästi läbi mõeldud, kaasates tudengeid lihtsate praktiliste ülesannetega.

3. loeng "Innovatsiooni olemus ja juhtimine"

Loengus räägiti palju sellest, mida erinevate valdkondade inimesed peavad innovaatiliseks või mida nende jaoks innovaatika kui mõiste tähendab. Loengupidaja tegi pildi selgemaks sellelt seisukohalt, mis innovatsioon tegelikult on, mida mõeldakse innovatsiooni mõiste all ning kuidas ühiskond innovatsiooni pealt kasu lõikab. Sain rohkelt infot, kuidas innovatsioon ja sellega tegelemine on tihedalt seotud majandusega. Hästi jäi kõrva lause: "Läbi eksimise on mul võimalik õppida." [1], mis tähendab, et isegi läbi kukkudes on võimalik omandada teadmisi ning järgmine kord muuta oma tegevuskäiku ja jällegi läbi selle omandada uusi kogemusi ja teadmisi. Loengupidaja rääkis innovatsioonistrateegiast organisatsioonis/ettevõttes, mis oli minu jaoks täiesti uus teema ning õppisin sellest palju uut. Loengupidaja tõi väga häid näiteid ning seletas väga hästi igat argumenti, mida ta tõi.

4. loeng "IT-profid küberpättide vastu!"

Loeng, mille sisuks oli küberkuritegevus ning selle erinevad liigid. Loengu pidaja tõi välja erinevad viisid ja meetodid, kuidas häkkerid saavad võrku või seadet rünnata. Küberkuritegevus areneb pidevalt, nagu ka "päris" kuritegevus ning saab tõmmata paralleele "pärismaailmaga" - nii kasutajad kui ka häkkerid arenevad paralleelselt ehk kui üks osapool areneb, peab teine arenema, et jätkata oma tegevust võrgus. Loengupidaja tõi ka näite, et erinevatel hinnangutel on küberkuritegevusest saadav tulu ületanud narkootikumide müügist saadava tulu ja seda juba paar aastat tagasi. [2] Kokkuvõtteks oli see aine üks põnevamaid loenguid ning teemast rääkimine kindlasti tõstab teadlikkust, et taolised rünnakud toimuvad iga päev ning on väga tõsised.

5. loeng "Elufilosoofia ja IT Eestis"

Viited

[1] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 37. loengu minut [2] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 60. loengu minut

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus arvestusi järele teha kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. [1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [2]

Järelarvestusele (samuti ka järeleksamile) registreerimine toimub õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8 alusel, ehk enese registreerimine õppeinfosüsteemis, mis peab toimuma vähemalt 2 tööpäeva enne eksami/arvestuse sooritamist. [3]

Kokku tuleb leppida ainet andva õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [4]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel (OF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii ÕIS-i kui ka õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot. [5] Riigieelarvelisel (RF) õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka. [6]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas. [7]

2) Esitada avaldus minna akadeemilisele puhkusele, juhul kui on selleks soov. [8]

3) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [9]

4) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, ehk kordusarvestused peab tegema ära enne ülejärgmise semestri punase joone päeva. [10]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [11]

Vastuste allikad

User:Oramst

Contents

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

Viited

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Vastus

Küsimus 2

Vastus

Vastuste allikad

Navigation menu

Page actions

Page actions

Personal tools

Navigation

Search

Tools