Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.

Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.

Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.

Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.

Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.

Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.

Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.

Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.

Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.

Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]

Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3]

Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4]

Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [8]

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[9]

Õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt. [10]

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[11]

Elektroonse arve saad semestri õpingukava kinnitamise järel ÕIS-ist.[12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.