User:Ukalamee
Minu andmed:
Ülari Kalamees
Kood: 10132094
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.
Allikad:
EIK Finantsinfo
Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)
Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:
- Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
- Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
- Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
- keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
- alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
- akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.
Allikas:
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
X = 28 Y = 23 Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt) Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.
Allikas:
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal
Essee
Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine "I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames ennast detailidega kurssi viia.
Esimene loeng. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus "Õppekava täitmise kord". Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis "tasuta kõrgharidusest".
Teine loeng. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.
Kolmas loeng rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: "Fail fast" - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev.
Neljanda loengu pidas Tarmo Randel teemal "IT-profid küberpättide vastu!". See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu.
Viies loeng oli teemal "Elufilosoofia ja IT Eestis" Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa, kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi.
Kuues loeng. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrase pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administaatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värksetele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata.
Seitsmes loeng. Kõnelejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Ainuüksi loengu teema ise oli juba väga ambitsioonikas.
Kaheksas loeng.
