Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Stenno Saaremõts
Esitamise kuupäev: 24.10.2013

Essee

Osalesin õppeaines nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus mille mahtumus oli 8 loengut. Eeldasin, et loengute käigus saan teada mida kõrgkoolis õppimine tähendab, milliseid raskui võib ette tulla ja kuidas siin koolis õppimine käib. Kuna õppeaine nimi on ka erialatutvustus siis eeldasin, et saan palju informatsiooni oma eriala ehk administreerimise kohta.

Esimese loengu viisid läbi Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi kes rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast. Inga Vau, õppeosakonna juhataja tegi meile esmase ja kõige hädavajalikuma ülevaate õpingukorralduse olulistest aspektidest ning kerge ülevaate sellest, millist õpet IT Kolledž pakub. Veel tutvustati meile lühidalt erinevaid õpperuume ja hästi toimivat üliõpilasesindust kuhu saaks iga tudeng oma abistavat kätt ulatada. Indrek Rokk, administreerimis õppekava juht ja võrgutehnoloogia õppejõud tutvustas meile veidi lähemalt erinevaid laboreid. Koolis on 3 laborit, Robootika labor, Cisco labor, mobiilirakenduse labor,Elion-Ericssoni sidelahenduste labor. Tudengitele soovitati olla kursis koolis toimuvaga läbi erinevate infokanalite, näiteks üliõpilasesinduse Facebook kus saab infot tulevaste ürituste kohta. Hädavajalikud infokanalid on ÕIS ja IT Kolledži meiliaadress kuhu tuleb peamiselt õpingutega seotud info. Sain teada ka, et koolis on tuutorid kelle poole võib alati oma küsimustega pöörduda ja abi saada. Merle Varendi, kvaliteedijuht rääkis tagasisideküsitlustest, mis on ITKle tähtis, sest tagasiside alusel otsustatakse, mida koolis muuta saab ja see mõjutab kõigi õpiprotsessi. Tutvustati tudengite stipendiumivõimalusi ning räägiti ka lühidalt loengusalvestus süsteemidest ja kust loengu salvestusi leida võib. Leian, et loeng tuli mulle väga kasuks kuna jagati hulgaliselt informatsiooni kuidas koolis oma õpingutega alustada ja kelle poole oma murega pöörduga.

Teise loengu teemaks oli õppimine ja motivatsioon mille viis läbi süsteemide administreerimise lektor ja robootikaklubi juhendaja Margus Ernits. Pikem teema mille juures peatuti oli akadeemiline petturlus ehk spikerdamine ja plagiaat, millega kaasneb hulgaliselt probleeme. Väga hästi selgitati ära miks plagiaat ja spikerdamine mõjutab tulevikus tööturgu. Ei jäänud ka puudutamata viitamise teema kuna meil tuleb tulevikus teha lõputöö milles on viitamine ülitähtis, siis peame juba praegu seda endale sisse juurima hakkama. Anti nõuandeid kuidas vätltida olukorda ,kus motivatsioon langeb nii õpilasel kui õppejõul. Kuidas luua kõrge motivatsioon, et kool oleks huvitav ja tulemused oleksid positiivsemad. Tehti kergelt selgeks mis vahe on adminil ja arendajal ning mida ühist neis on, näiteks kui vanasti ei pidanud adminid eriti programmeerima siis tänapäeval võib seda adminitel ette küll tulla. Jagati ka väga väärt soovitusi loenguteks mis võivad loengu effektiivsust mõjutada. Leongu käigus jõuti järeldusele, et õppeedukus sõltub õpilase ja õppejõu motivatsioonist.

Kolmanda loengu teemaks oli innovatsioon ja juhtimine mille viis läbi Linnar Viik. Loeng oli väga huvitav ja seda oli hea kuulata, kuna toodi palju näiteid elust ja enesest ning see pani ka publikut kindlasti rohkem kaasa mõtlema. Sain kindlasti hea ülevaate sellest, kuidas oma ideid ellu viia nii, et see oleks tulevikus vilja toov. Loeng pani mõtlema sellest kuidas erinevad firmad on oma ideed ellu viinud ja kuidas nad turul oma edu saavutanud on. Loeng oli kindlasti väga kasulik siinsetele tudengitele kuna jagati väga palju informatisooni sellest, kuidas tulevikus uue innovatsioonilise ideega käituma peaks.

Neljanda loengu viis läbi Tarmo Randel teemal IT-profid küberpättide vastu. Tarmo Randel lõpetas mõned aastad tagasi IT kolledži kuigi ta on olnud ka Tehnika Ülikooli, Sisekaitse Akadeemia ja Humanitaarinstituudi õpilane. Tarmo tutvustas mis kõik hõmab küberkuritegevust, ning rääkis küberkuitegevuse erinevatest valdkondadest. Tarmo tõi ka näiteid päris elust mis aitas aru saada küberkuritegevuse põhimõttest ning kuidas kuritegevust on seotud äriga. Tehtis selgemaks ka seda kuidas erinevaid rünnakuid veeblehtede või inimeste vastu tehaks. Loeng oli huvitav ja kindlasti informeeriv kübrrkuritegevuse valdkonnas. Loeng oli tähtis ka selelpärast, et väga palju tehinguid ja informatsiooni liigu läbi võrgu mis võivad inimesi suuresti mõjutada ning selleset aru saamine aitab kindlasti tulevikus küberpätte vältida.

Viienda loengu viis läbi Andres Käver kes rääkis elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Andres on eelmise aasta IT Kolledži lõpetaja ning ta lõpetas arenduse erialal, seega oli tal rohkem rääkida arenduseest kui administreerimisest. Andres on tegelenud ettevõttlusega paarkümmend aastat seega oli tal rääkida päris palju ettevõtlusest ja sellest miks koolis ei tohiks majandusega seotud aineid halva pilguga vaadata. Andres oskas tuua välja selle kooli head ja vead ning mida ta arvab õppimisest siinses koolis. Ta rääkis sellest kuidas tema enda asjadega koolis õigeaegselt ja hästi hakkama sai. Samuti oskas ta rääkida milleks läheb erinevaid aineid vaja kuigi me ei seosta neid otsestel IT-ga. Ta rääkis ka oma kogemustest erinevates ainetest siin kolis ja nende ainete erinevusest, kuidas erinevates ainetes tuleks õppida et, need edukalt läbida. Loeng oli väga informeeriv tuleviku vallas kuigi see loeng oli vb rohkem suunatud arendajatele. Siiski oli loeng väga motiveeriv, sest kes ei tahaks tulevikus olla silma paistev edukas IT spetsialist.

Kuuenda loengu viisid läbi kaks Skype töötajat Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Erki lõpetas ITK 2007. aastal, on vahepeal administraatorina töötanud ja läks 2012.aastal Skype'i. Jüri on põhiliselt ainult Skypes töötanud. Loengu sissejuhatuseks tutvustasid nad lühidalt mida nad Skypes teevad ja mis on nende tähtsus firmas. Nad tutvustasid mis on seire ja milleks seda IT firmas vaja on, kuidas käib monitoringu tiimide töö ja kuidas töö jaotatud on, et süsteem pidevalt 24/7/365 töös oleks. Loengus oli väga palju võõraid mõisteid ning seepärast oli esitusest kohati raske aru saada. Loengut polnud eriti meeldiv kuulata kuna tundus, et esinejad polnud selleks ette valmistanud.

Seitsmenda lonegu viisid läbi Ats Albre ja Helen Piirsalu, kes töötavad rahvusvahelises tarkvaraarendusettevõtes Nortal. Loengu teemaks oli Kuidas saada superstaariks milles tutvustati võimalusi, kuidas noor tudeng oma karjäärile alust panna saaks. Loengus räägiti põhiliselt arendajate, analüütikute ja projektijuhtide tööst, mis oli kindlasti kasulit tulevastele arendajatele, aga administreeriate tööst palju informatsiooni juurde kahjuks ei saanud. Tudengitele tutvustati ettevõtte poolt tehtavat suveülikooli, kus tudengid saaksid omandada mõne kuuga kerge ülevaade mõnest IT alasest ametist sealsete tuutorite käte all. See kellel suveülikool läbi on, saab jätkata täiskohaga töötamist selles ettevõttes. Jagati ka pisemaid näpunäiteid selle kohta, kuidas olla edukam IT maastikul. Üheks oluliseks plussiks toodi välja pidev enesetäiendus, kuna IT on kiirelt arenev valdkond millega tuleks pidevalt kursis olla. Loeng ei olnud väga informeeriv administraatori valdkonnas, kuid sellegi poolest sain hea ülevaatesellest mis kujutab endast prjektijuhtimine ja analüüsimine.

Kaheksanda loengu viis läbi Merle Liisu Lindma teemal Life is an Attitude. Merle on töötanud mitmel erineval ametil nt: Microsoftis ja tänasel päeval töötab Skypes. Selle loengu sisuks oli põhiliselt kuidas elus oma asjadega toime tulla. Loeng meeldis mulle väga, kuna esineja oskas publikut kaasa mõtlema panna. Näiteks palus Merle kõikidel tudengitel pinginaabriga oma tulevikust rääkima hakata ning see haaras ka kindlasti publiku tähelepanu.

Loengud olid kindlasti väga motiveerivad ja panid tuleviku üle tõsisemalt järele mõtlema. Kõik loengud olid erinevast teemast ja see oli väga positiivne, kuna sain palju erinevaid näpunäiteid kuidas olla edukam. Kindlasti oli esimene loeng üks tähtsamaid kuna sealt sain kõige rohkem informatsiooni IT Kolledžis toimuva kohta. Ootasin loengut mil tuleb juttu rohkem administreerimisest, kuid kahjuks seda loengut ei saabunud. Aine oli väga huvitav ning arvan, et ka väga kasulik esmakursuslastele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

1)Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]
2)Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]
3)korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis, üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.[3]
4)Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal õppijatele tasuta.[4] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[5]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1)Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.[6]
2)Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks[7]
3)Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.[8]
4)Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.[9]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Esimese semestri lõpus on olemas 19EAP, teise semestri lõpus 21EAP.
EAPde arv aastas: 19+21=40 EAP
Kohustuslik EAPde arv aastas: 27+27=54EAP
1 EAP hind on 50EUR
Tasuda tuleb: 54 – 40 = 14EAP eest, see tähendab 14 * 50 = 700EUR[11]

Viited

User:Ssaaremo

Contents

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Vastus

Küsimus 2

Vastus

Ülesanne

Vastus

Viited

Navigation menu

Page actions

Page actions

Personal tools

Navigation

Search

Tools