User talk:Pveeroja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Piret Veeroja

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013

Essee

Essee on valminud ainekursuse "Õppekorraldus ja erialatutvustus" raames. Kaugõppe tudengitel paluti kuulata päevaõppe loengute videosalvestusi ning teha nendest kirjalikud kokkuvõtted. Minu essee on jagatud üheksaks peatükiks - esimesed kaheksa peatükki sisaldavad videoloengute lühikokkuvõtteid ning minu poolseid arvamusi ja kommentaare ning viimases peatükis ühendan erinevate loengupidajate poolt räägitu ning toon välja viis ideed, mis mulle sellelt kursuselt kõige enam meelde jäid.

1 loeng. Õppekorraldus ja sisekord (Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi)

Esimeses loengus räägiti ülikoolis õppimisest, enamasti tutvustati Õppekorralduse eeskirjas käistletut (N räägiti ainete ülekandmisest, täis- ja osakoormusest, eksternõppest jms) [1]. Sellel sügisel alustasin kõrgkoolis õppimist neljandat korda, seejuures varasemad kolm korda on kenasti lõpule viidud. Tõsi, rakenduskõrgkoolis õpin esimest korda. Seetõttu polnud selles loengus minu jaoks oluliselt palju uut informatsiooni, ilmselt oli kõige huvitavam osa haldureformist tulenenud muudatused, kuigi enne kaugõppesse tulekut sai ennast selle teabega kurssi viidud. Tänu sellele loengule õppisin selgeks uue mõiste – kumulatiivne. Longus selle tähendus täiesti välja ei tulnud, kuid IT Kolledži kodulehel on see lahti seletatud nii: „Õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt, mis tähendab, et ühel õppeaastal kogutud suurem EAP-de hulk kompenseerib mõnel teisel õppeaastal kogutud väiksemat EAP-de hulka. [2]“

2 loeng. Õppimine ja motivatsioon (Margus Ernits)

Oma igapäevases töös puutun kokku õppimise ja õpetamisega, mistõttu oli seda loengut väga huvitav kuulata. Olen nõus loengu alguses esitatud väitega, et õppejõud tegelikult ei tea, kui palju tudengid loengus käsitletust aru saavad või meelde jätavad [3]. Seda just seetõttu, et tudengid on otsese tagasisidestamise osas tihti kitsid.

Isiklikule kogemusele baseerudes nõustun ka väitega, et huvi teoreetiliste ainete vastu sõltub nende esitamise viisist [3]:

• kas õppejõud toob elulisi näiteid/ kas raamat või konspekt on seotud reaalse eluga?
• Kas teemat antakse edasi kirglikult ning sooviga see selgeks õpetada või on tegemist pigem ebameeldiva tunniplaanist tuleneva kohustusega?
• Kas inimene oskab esineda? Tõele otsa vaadates on meie koolides mitmeid õpetajaid ja ka õppejõude, kelle jaoks esinemine pole loomupärane tegevus – sellisel juhul on tõenäoliselt väga keeruline auditooriumi ees seistes nalja visata ja publikumiga vabalt suhelda, mina arvan, et suhtlus ja huvitavad diskussioonid kuulajaskonnaga on huvi äratamise võti.

Kindlasti on problemaatiline ainete omavaheline lõimumine ning motivatsioonipuudus esmapilgul mittevajalike ainete õppimiseks [3]. Tean omast kogemusest, et tihti näeb nö suuremat pilti alles hiljem ning siis selgub, miks ühte või teist ainet oli tarvis õppida.

Loeng käsitles ka õpimotivatsiooni, kõlama jäi, et see tuleb ise endale tekitada [3]. Olen nõus, aga see on väga raske, eriti töö kõrvalt. Õppjõud pööras rõhku meetoditele, kuidas loengut jälgida ja loengus kaasa mõelda – minu jaoks see pole probleem, mind oleks rohkem huvitanud, mis aitaks kaugõppuril peale väsitavat tööpäeva leida motivatsiooni ning sisemist tahet koolitükke teha.

3 loeng. Innovatsioon ja juhtimine (Linnar Viik)

Lektor alustas loengut provotseeriva küsimusega – mis on innovatsioon? Selle ülesande eesmärgiks oli näidata tudengitele, et enamik inimesi seostab innovatsiooni märksõnadega – suurfirmad, välismaised firmad, tehnoloogia valdkond, mina kui innovatsiooni tarbija, mitte looja. Ma pole kunagi innovatsiooni üle sellisest vaatenurgast mõelnud, kuid pean tunnistama, et need märksõnad sobivad ka minu mõttemaailmaga. Innovatsioon ei pea olema alati midagi uut - see ei pea olema minu poolt välja mõeldud ega esimest korda maailmas kasutusele võetud. Loengupidaja rõhutas mitu korda, et tänasel päeval ei ole enam kõige olulisem geniaalne idee, vaid oskus ja tahe seda rakendada, sest just see on tasustatud. On oluline, et tootearenduse periood oleks võimalikult lühike ning tootjad teaksid, millal on õige aeg toode turule tuua ( siis, kui turg on valmis) ning kui pikk on toote eluiga turul ehk millal toode turult ära võtta. [4]

4 loeng. IT profid küberpättide vastu (Tarmo Randel)

Küberkuritegevuse loeng pakkus minu jaoks kõige rohkem uut infot. Küberkuritegevus on kõik pahavaraga seotu (N identiteedi-, info- ja raha vargus või väljapressimine, spionaaz, terrorism) ning sellest tulenev kahju on suurem kui narkokuritegudest saadav kahju. Küberkuritegevuse nõrgaks kohaks on varastatud raha kättesaamine, sest politsei ja pangad saavad jälgida, kuhu ja kellele vahel raha liigub. Uudne mõiste oli teenusetõkestus, mida kasutatakse Hiinas ja Venemaal, see tähendab, et kui N ettevõtte konkurent takistab ettevõtte tegevust, siis rünnatakse konkurenti IT süsteeme ning selle tagajärjel on tema tegevus häiritud. [5]

Loengupidaja rääkis ka sellest, et erinevate veebilehtede turvavead on vabalt veebis olemas – piisava huvi korral on need andmed kergesti leitavad ning kurikaelade poolt ärakasutatavad [5]. See on huvitav info, sest tänasel päeval omavad veebilehti ka väikettevõtjad ning kindlasti mõni ei tule kõige muu kõrval selle pealegi, et ka veebilehed taolisi riske pakuvad (iseasi, kui palju neid rünnata tahetakse). Kõlama jäi veel öeldu, et kindlasti tuleb kasutada turvatarkvara, kuid selle olemasolu ei tähenda, et arvutis viirusi poleks [5].

5 loeng. Elufilosoofia ja IT Eestis (Andres Käver)

Mulle meeldis viies loeng, sest loengupidaja oli hiljuti IT kolledzi lõpetanud praktik - see tähendab, et ta oskab seostada selles koolis õpetatu erialase tööga. Selles loengus ta rääkiski palju koolis õppimisest, hakkamasaamisest ja motivatsioonist. Mulle meeldis väga loengu lõpus öeldu: “vaimu” oodata ei tasu, tegutsema tuleb jõuga hakata. Erialase töö kohta ütles Käver, et päriselus on programmeerimine väga mahukas, kuigi, kui ülesanne osadeks jaotada, siis ükskikud osad on triviaalsed. Kliendile programme tehes tuleks kindlasti endale kommentaare kirjutada, sest tihti on vaja mitme aasta pärast sama projekti juurde tagasi pöörduda ning siis on väga keeruline meelde tuletada, mida viimati täpselt tehti. [6]

Minu arvates oli väga tore, et ettevõtja rääkis rahast, töö maksumuse kujunemisest ja palkadest, sest see ei ole Eesti ettevõtluskultuuri juures väga tavapärane.

6 loeng. Skype NCC Monitoring (Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov)

Sellest loengust sain teada, et Skypes toimub monitoring ehk seire 24/7 ning selle jaoks on oma meeskond, kellest alati kaks inimest valves on. Nende ülesandeks on reageerida veateadete peale – lihtsamal juhul ise lahendada, keerulisemas olukorras suunavad selle õigele inimesele, kes probleemile lahenduse leiab. Suureks väljakutseks selle töö juures on valehäirete eristamine ja vältimine. Monitoorimise juures kasutatakse roboteid, kes imiteerivad lõppkasutajaid ning osa infost saadakse ka kasutajate statistilisest jälgimisest (sellisel juhul tuleb teadlik olla, mis ajal lähevad inimesed N töölt koju ja Skype kasutamine väheneb – et seda mitte rikkeks tõlgendada). [7]

Loengupidajad kasutasid palju terminit Nagios, loengu käigus ma sellele seletust ei saanud, kuid hiljem uurisin välja. “Nagios on vabavara mis võimaldab jälgida teenuste ning serverite kättesaadavust [8].”

7 loeng. Kuidas saada superstaariks? (Ats Albre ja Helen Piirsalu)

Eelviimases loengu andsid Nortali töötajad. Loengust sain teada, et Nortal on loonud e-riigi lahendusi (N 2012 aasta rahvalonduse IT lahendus), tegeleb tervishoiu ( haiglate infosüsteemid), finants , pangandus ja telekomi sektorite IT teenustega. [9]

Ats Albre rääkis, et tarkvara projekti alguses tuleb välja selgitada, mida ja miks kliendil vaja on. Sellele tuleb palju tähelepanu pöörata, sest projekti alguses tehtud vead võivad hiljem ebameeldivalt kätte maksta. Seejärel saavad tarkvaraarendajad info ning andmed kätte ja hakkavad rakendust looma. Oluline on meeles pidada, et tarkvaraarendus on pidev suhtlus erinevate osapoolte vahel – suhelda tuleb kliendiga, analüütikutega ning ka arendajate meeskonna siseselt. Peale rakenduse loomist on oluline läbi viia kvaliteedikontroll ning alles siis võib toote kliendile üle anda. Sellega tarkvaraarenduse projekt ei lõppe, nimelt, kui tarbija hakkab toodet kasutama, siis ilmnevad veel mõned vead, mis tuleb ära parandada. Lisaks tuleb kliendile tagada toote kasutajatugi, hooldus ja garantii. [9]

8. loeng. Life is an Attitude (Merle Liisu Lindma)

See oli väga innustav loeng, kuigi käsitletud teemad polnud minu jaoks uudsed, sest olen tegelenud eneseanalüüsiga. Mulle meeldis väga 10/10/10 reegel – ehk kui on tarvis midagi olulist otsustada, siis tuleb kaaluda erinevaid variante ning mõelda - kui ma teen ühe või teise otsuse, siis mis juhtub 10 minuti pärast, 10 kuu pärast ja 10 aasta pärast [10]. Minu arvates väga hea nipp, sest tihti on otsuste tegemisel raske ennast hetkesituatsioonist välja rebida ning otsust distantsilt analüüsida.

Mulle meeldib “koguda” tööintervjuu küsimusi, sest teinekord on nende abil ennast hea tööintervjuuks ette valmistada või lihtsalt vaimu värskena hoida. Lindma jutust selgus, et talle meeldib küsida inimestelt motivatsiooni ja visiooni kohta [10].

Huvitav oli teada saada, miks meeskonnatöö mõnikord ei laabu – põhjuseks võib olla usalduse puudumine, konfliktihirm, vähene pühendumine, kohustuste vältimine ning ükskõiksus tulemuste suhtes[10].

Kokkuvõtteks

Esimeses loengus lubatu, kutsuda esinejaid erinevatelt IT aladelt, on täide viidud. Iga loeng oli omanäoline ja huvitav, kuigi mõnel juhul tundus, et ettekandja eeldas publikumi IT alaseid teadmisi suuremaks, kui esimese kursuse esimese semestri üliõpilastel reaalselt on (loomulikult leidub ka erandeid). Viis mõtet, mis nendest loengutest kõlama jäid:

• 1. Õppimine tuleb siduda praktilise harjutamisega, see on ainus viis kogemuste ning teadmiste saamiseks, ilma nendeta on keeruline tööd leida. Praktika ei tähenda alati ja ainult töölkäimist, võimalik on liituda huvirühmadega, teha open-source projekte, õpetada kursusekaaslasi jms [3],[6],[9.]
• 2. Arendajad ja analüütikud töötavad kliendile. Kliendi soovidest on väga oluline aru saada ning seetõttu tuleb kliendiga suhelda [3],[4],[10.]
• 3. Suhtlemine on IT alade puhul väga oluline, sest kolleegiga rääkides võib selguda, et teil on sarnased probleemid ning nii võib probleemide lahendamine lihtsam olla. Lisaks, nagu eelmises punktis öeldud, tuleb suhelda klientidega ja oma meeskonnakaaslastega. Üksi on raske kaugele jõuda [5], [6], [9.
• 4. Ettevõttes peab olema keskkond, kus on innovaatiline, mugav ja meeldiv töötada [4], [9], [10.
• 5. Ise tuleb ennast õppima motiveerida/sundida [3], [6].

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Eksamit saab järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamisseminari lõppu. Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (punkt 5.3.6) Korduseksamile tuleb registreeruda ÕISis. (punkt 5.2.8.1.) Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.(punkt 5.2.8)Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.(punkt 5.2.7)[11]REV õppekohal tuleb maksta eksami kordussoorituse tasu 20 €. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [2]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus: Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

• ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
• ta õpib täiskoormusega;
• tema keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. (st alla 280 euro) (punkt 2.2)[12]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta (kui see on kuni 70 eurot, siis toetuse suurus on 220 eurot; kui see on 70,01 - 140 eurot, siis toetuse suurus on 135 eurot; ning kui keskmine sissetulek pereliikme kohta on 140,01-280 eurot, siis toetuse suurus on 75 eurot)[2].Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda aastas [12]. Minimaalselt tuleb tudengil koguda 30 ainepunkti.

Ülesanne

X=21

Y=27

2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[13]

Esimesel semestril tuleb tasuda 27-21 = 6 *50 =300 eurot, teasel semestril ei tule midagi tasuda.

Viidatud allikad

[1] Vau,I., Rokk, I., Varendi, M. 2013. Loeng 1. Õppekorraldus ja sisekord.

[2] IT Kolledž. Korduma Kippuvad Küsimused.

[3] Ernits, M. 2013. Loeng 2. Õppimine ja motivatsioon.

[4] Viik, L. 2013. Loeng 3. Innovatsiooni olemus ja juhtimine.

[5] Randel, T. 2013. Loeng 4. IT-profid küberpättide vastu!.

[6] Käver, A. 2013. Loeng 5. Elufilosoofia ja IT Eestis.

[7]Naumanis, E., Gavrilenkov, J. 2013 Loeng 6. Skype NOC Monitoring.

[8]Kuutõrvaja. 2013. Nagios

[9] Albre, A., Piirsalu, H. 2013. Loeng 7. Kuidas saada superstaariks?

[10] Lindma, M. L. 2013. Loeng 8. Life is an Attitude.

[11] IT Kolledž. Õppekorralduseeskiri.

[12] IT Kolledž. 2013. Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal.

[13] IT Kolledž. 2013.Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2013/2014 õppeaastal.