User:Kvillem

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Küsimused

Vastatud õppekorralduse eeskirja, ITK finantsinfo ja itcollege.ee KKK põhjal.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga (registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva)." Järeleksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussoorituse tasu (OF tudeng) - 20 €, RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse,avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

EIK lõpetamiseks tuleb edukalt läbida kõik deklareeritud valikained. RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, deklareerides ühte õppeainet mitu korda või deklareerirides valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppurile õppemaksu arve.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Esimese semestri lõpuks on tasustatavaid punkte 2. Teise semstri lõpuks on puuduolevaid punkte 8.

Kogu aasta puuduolevate punktide hulk on seega 10 EAPd. 1 EAP = 50€, seega 10x50=500€

Kuna täiskoormusega õppides on aasta ainepunktide hulk vähemalt 45, jätkab õppur osakoormusega ning finantseerib oma õpinguid ise.

Essee

Olles üks vähestest (või oma kolleegidega vähese suhtlemisel saadud andmete põhjal lausa ainus) käesoleval aastal gümnaasiumi hariduse omandanud värskeist õppuritest tunnen endal seda esseed kirjutates kerget survet. Kahjuks pole ma aga kunagi olnud hea kirjutaja ning seega olen otsustanud seda tunnet ignoreerida.

Esimeses loengus (sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse) tutvustatakse olulisi infoallikaid ning muud kooli puudutavat. Juttu on ka üliõpilaste jaoks olulistest asjadest nagu ÕIS, õppekoormused, akadeemiline kalender, ainete deklareerimine jne. Mulle sümpatiseeris muidugi jutt õppemaksu slaidi kõrvale, mis oli teemal töö kõrgkoolis õppimise kõrvalt. Eriti tore oli kuulda lauset "ärge mine palun esimesel semestril", kuna töölepingu (täistööajaga muidugi) sõlmisin ma oma tööandjaga päeval, mil avalikustati kaugõppe nimekiri. Kaugõppes on muidugi kõvasti lihtsam rohkem töökohal viibida, koolis lihtsalt loenguid ei toimu, ent selle eest peab kodus kõvasti rohkem ise tööd tegema ning selle jaoks aega leida on keerukas.

Sissejuhatavale loengule järgneva pealkirja märgates teadsin juba ette, et tegu saab olema minu jaoks väga olulise loenguga. Motivatsioon nimelt on minu nõrgim külg tihtipeale. Tegu oli põhimõtteliselt sama loenguga, kus juba kuskil kuu aega tagasi viibisin. Üldiselt loengust olulisimaks (õppimise seisukohast) peaksin viitamisele pühendatud lõiku ning samuti ka akadeemilise petturluse teemat. Ka see oli minu arvates üsnagi hea, et välja toodud oli fakt, et tänapäeval käivad arendamine ja administreerimine tihtipeale mingil määral käsikäes.

Kolmanda loengu teemaks oli innovatsioon. Väga huvitav oli loengupidaja selgitus terminile innovatsioon. Mõiste selgitati lahti minu jaoks üsnagi uudselt. Loeng ise oli huvitaval kombel kohati lausa inspireeriv, see ilmselt oli põhjustatud näidetest, mida kasutati. Juttu on ka läbi enese vigade läbi õppimisest ning fail fast & fail small ideest. Samuti ei jäänud loengust välja ka erinevad innovatsiooni liigid, intellektuaalse omandi ületähtsustamise tagajärjed ning innovatsiooni välised mõjutajad.

---

Edasine on ehitusel.

---

Järgnev loengu pealkirjaks oli IT-profid küberpättide vastu!.

Viiendaks loenguks oli Elufilosoofia ja IT Eestis.

Järgneva loengu pealkiri, "Kuidas saada superstaariks?", oli väga intrigeeriv.

Viimaseks loenguks, mida siin essees/kokkuvõttes käsitlen, on Life is an Attitude.