User:Ipruul

Erialatutvustus Autor: Indrek Pruul Esitamise kuupäev: 01. november 2013 wfTimestampNow()

Essee

Erinevalt tavalisest akadeemilisest ülikoolist, Eesti Infotehnoloogia Kolledž on rakenduslik kõrgkool. Rakenduslik ehk praktiline, mitte just nii praktiline, must ja raske, kui kaevuritel, tänu kellele meil jooksevad elektronid valguse kiirusel siia ja sinna, luues valgust ruumidese kui kiiret internetti ISP-de jaotusvõrkudesse. Olen endas kindel, et tulin õigesse asutusse õppima.

Erinevalt päevaõppest, IT Kolledžis esimene loeng oli kaugõppele õppekavas teine loeng. Loengu pidajaks oli Margus Ernits , teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“. Eriti kaugõpppuritele on see teema oluline, kuna siin peab omama tugevat enesedissipliini – vaid 25% õppest toimub kooliseinte vahel. Minul on õnneks mõningane eelis kursusekaaslaste ees, nimelt lisaks sellele, et ma olen kaugõppes juba olnud, olen ma ka lõpetanud madalamas astmes IT erialal kutsekooli. Mõnes mõttes on lihtsam õppida, kui ma samal ajal töötan samal alal, kuid ilmselt on vaja aegajalt uuesti motivatsiooni loengut vaadata, et mitte sihti ära kaotada. Kui on juba võetud suund siia kooli, siis enne ei tohi alla anda, kui diplom on käes!

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele

Õppejõule on tähtis, mõista kui palju tudengid saavad aru käsitletavast teemast, muidu semestri lõpu poole hakkavad read tühjenema, kuna lihtsalt õpilased on rongist maha jäänud. Sellisel juhul tasuks paluda õppejõududel natukene hoogu maha võtta või paluda korrata, kuidu läheb iseseisva töö maht liiga suureks.

Soovitati võtta kasutusele meetod nimega MindMap ja selliselt ka hakata märkmeid tegema. Kuna näib, et õppejõud otseselt ei dikteeri, nagu madalamates kooli astmetes, ei jõua kõike kirja panna, tulebki tõhustada oma kirjutamise ja märkimise viise. Avastasin, et MindMappimine on üsna sarnane minu konspekteerimise stiilile, kuid tunnen et seda on vaja täiustada. Esimest korda mainiti ka mõistet DevOps. Lõpetuseks oli tagasisidena saadud huvitav kommentaar lõpetaja poolt, et ja ikka ei huvita kudagi kolledžist kas õpilane õpib või mitte. Ülikoolis õppimine ongi inimese enda teha, keegi ei käi selja taga nagu varasemates kooli astmetes.

Päevaõppurite järjekorrast esimene loeng oli teemal „Õppekorraldus ja sisekord“ kus räägitigi kuidas õpe on korraldatud, tutvustati kolledžis kasutusel olevaid süsteeme, Moodle, Wiki, ÕIS ja ka uudset loengute salvestamise süsteemi echo360. Õppuritele pandi südamele, et nad jälgiksid et kas läbi kõlarite tuleb heli või mitte, et kui hiljem tahta videoloengust kah heli kätte saada. Erinevalt madalamatest kooli astmetest on üliõpilasel üsna suur vabadus tunniplaani enda vajaduste järgi ümber kujundada. Aineid saab valida kogu õpetatavate ainete nimekirjast. EIK tudengitele on kasutamiseks TTÜ raamatukogu, 3,5 arvutiklassi, püsti on Cisco labor, aktiivselt tegutsevad Linux user group ja Microsoft user group. Kõige tähtsam dokument on õppekorralduse eeskiri.

Järgmisena oli loengu pidajaks Linnar Viik, teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ Ta rääkis et innovatsioon = idee + kasutuselevõtt, idee ei pea olema ainulaadne, kuid võks olla sinu valdkonnas uudne. Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine. Uus teadus peab lahendama minigisuguse probleemi. Nüüd on innovatsioon grupitöö. Kasvanud on uue idee elluviimise toote eluiga. Tuleb turule tuua, kui turg on valmis. Nüüdsek on välja kujunenud et eksida kiiresti, fail fast mudel, õpitakse fail lugudest. Innovatsioon peab olema juhitud. Kriitilistes olukordades ei saa olla innovatsioon, aga samas vaidleks loengupidajale vastu, sõjaajal areneb teadus aastakümnete võrra.

Otsime nõudlust. IBM 20000 töötajaga ei raatsinud häältehnoloogia peale kulutada 100 000 töötundi, seega andis selle public domaini ja nüüdseks on arenenud tootad nagu Siri ja Google Voice.Avatud lähtekoodiga kommuunid on head. Innovatsioon ei pea olema revolutsiooniline, saab ka Inkrementaalselt innovatsiooni teha. Protsessi innovatsioon tõhustab tööd. Toote innovatsioon teeb uusi tooteid. Praeguseks on peamine küsimus kuidas tuua kasutusse kõige kiiremini toodet.

Järgmisena rääkis Tarmo Randel teemal „IT-profid küberpättide vastu!“ Asutusest Cert.ee. Kuritegevus on laialt levinud SaaS ja PaaS teenustena. Kurjategijatel on oma SEO teenused, laialdaselt kasutatakse Money exchange servive, selgitati mõisteeid money mules, DoS, DDoS ründed. Toodi näitena Thor Hammer. Hiljuti tuli Google DDOS kaitsega, mida küll ei saa osta, kuid Google tahab kaitsta sõnavabadust, mistõttu ta on nõus pakkuma kaitset väikestele poliitilistele blogijatele või väikestele valitsustele, et neil on lihtne oma üle miljoni servrit omava ettevõttena vastu võtta massiivseid Dos ja DdoS ründeid, mis isegi väikseid riike suudaksid maha võtta. Nakatunud veebi kaudu, on lihtne arvutisse sokutada pahavara. Soovitati küsida kutseid Usenix – clarified security octoberfest – kuhu pääseb vaid RIA kutsetega. Küberkuritegevusega saadav kahju on ületanud narkootikumidest tulenevad kahjud.

Järgmisena rääkis Andres Käver „Elufilosoofia ja IT Eestis „ Kool ja reaalsus on erinevad. It Projektid on mahukad. Viga on et projekte ei suudata lõpetada. Kliendil tuleb kätt hoida reaalses elus, arendus on ärikliendile suunatud. Reaalselt kulub 7-10 aastat projektile mahukale projektile. Koos Mait Poskaga on nad üritanud tõsta õpingute kvaliteetid. Nad on sisse toonud tarkvara arendus mustrid. Õppejõuded teevad seda enamasti missioonitundest. Vestlus käib äriloogika tasemel. Enamus juttu on majanduse poolel. Ettevõtlus ei sobi paljudele, kogu aeg on tunne et töö saab otsa, mainiti et matemaatikad, statistika ja digiloogika on rasked ained.

Tudengi sündroom paha harjumus, eriti valus on Loorentsi ainetes. Praegused poliitikud on kõik ülikoolikaaslased. Soovitati sotsialiseeruda. Mõelge juba diplomitööle. Lugege diplomitöid ÕISist. Mõtelda tuleb jätkusuutlikusele, nagu meil tööl on seina peale humoorikalt kirjutatud: „Töö on ressurss, millesse tuleb suhtuda jätkusuuutlikult“, et ei tohi liigselt hakata ühel või teisel päeval ületunde rabama. Mida kallimalt müüte, seda vähem vingumist. Projektijuhtimise peamiseks näitajaks on, et klient peab olema õnnelik, siis on kõik korras. It projekti juhtidest on kõige suurem puudus. Müügitööd Indiasse ei outsource. Kui on suur firma, siis tuleb mõelda maksude optimeerimsele.

Järgmiseks rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov , teemal „Skype Noc Monitoring“. Nemad tegelevad sisemise seirega. Peamiselt sisemised kasutajad. Suhtlevad ISP idega, 24/7, 365 peab olema teenus üleval. Peamiselt kasutatakse Nagiost. Skype servereid 2000, kokku monitoorivad 10000 serverit. Kasutusel on skaneeriv monitoori agent, Skype üritab igale tootegrupile oma nagios saada, et siis hiljem saaks neid järkjärgult välja hakata vahetama. Käsitisi haldamine ei ole mõeldav. Skype nõudmisdsed – ntukene Windowsi, natukene Linuxit ja natuke võrke. Hea tiim pärsib rutiii. Järgmisena esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu, teemal „Kuidas saada superstaariks„ firmast Nortel. Nortal – E-riigi lahendused, rahvaloendus, haiglad. 1. Alganalüüs siis 2. Detailanalüüs - Iteratiivne protsess, iga kuu uus release. 3. Live 4. Garantii ja hooldus

Tarkvaraarendus pidev suhtlus (agiilne meetod). Tulemiks on töötav tarkvara lahendus. Õppimisest üksi ei piisa, oluline on kogemus. Opensource projektis on hea osaleda. Hea omadus on olla tiimimängija. Nortali suveülikooli programm (analüütik, arendaja, testija) praktika ja sealt edasi sinna tööle minna. Nortalis näeb lõpptulemust, paljudes suurtes asutustest lõpeb sinu töö oma väikese koodijupi üleandmisel. Prezi on huvitav esitluse vorm. Firmad soosivad vähese kogemusega õpihimulist inimest. Nortalil on firma hing. Järjekordselt mainiti sõna Devops. Kõik asjad on omavahel seotud.

Järgmisena rääkis Merle Liisu Lindma, teemal „Life is an attitude“ Matemaatika on baasharidus. Inimesi tuleb aidata, õnnelik inimene on hea inimene. Vastake iseenda ootustele. Tuleb küsida mis on minu visioon. Milline ma ta tahan olla 10 minuti, 10 kuu ja 10 aasta pärast. What drives us. Kas panustan ellu. Sa oled see, mida sa mõtled. Mõte loob hoiaku. Kas ma olen õnnelik. Pole midagi rohkem muutuvat, kui IT. Räägi oma oma kavatsustest, räägi mis arvad. Kui sa ei ole lahendus siis sa oled võimalik probleem. Usaldus on kõige alus. Life ise a Journey 1) Tark juht võtab endast targemaid tööle 2) Pigem rumalam kuid arenemisvõimelisem töötaja, milles ma tunnen ennast ära, eelmises kooli oli vaja prkatikat, ja peale praktikat ma jäingi sinna tööle, varsti möödub juba 2 aastat seal asutuses.

Sissejuhatavate loengute eesmärgiks oli natukene aimdust anda mis tudengeid järgnevatel aastatel ees ootab. Kuna tegu on rakendusliku kõrgkooliga siis vihjamisi on valitud üsnagi paljud kõnelejad asutustest, mis otsivad noort pealekasvu.

Koodi number on 4, seega küsimus A ja 3

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

5.3.3. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile õppurit, kes ei ole täitnud õppeaine programmis kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi ning kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

5.3.4. Õppeosakonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti kolm päeva. Eksamipäevad tehakse õppuritele teatavaks hiljemalt üks kuu enne eksamisessiooni algust.

5.3.5. Konkreetse aine õpetamissemestri eksamisessioonil sooritatud esimest eksamit nimetatakse põhieksamiks ehk eksamiks. Kõik järgnevad on korduseksamid.

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Küsimus 3 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk

6.1.1. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad EIKi üliõpilaste nimekirja.

6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

6.1.3.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

6.1.3.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

6.1.3.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

6.1.4. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

6.1.5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

6.1.5.1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;

6.1.5.2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;

6.1.5.3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Ei saa deklareerida uusi aineid.

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number

Ainepunkte 23

23 48 Nominaal punktid on semesteris 30 ja aastas 60, tasuta punkte on semestris 27, aastas 54 tasuda tuleb 6 EAP ulatuses.