User:Toja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarmo Oja
Esitamise kuupäev: <TBF> 2013

Essee

Quo vadis, infotehnoloogia ja inimesed

Viimased aasta(kümne)d on näidanud et maailm on IT ja sellega kaasnevate meetodite ning mõtteviiside jaoks kitsaks jäänud. Kõige teravamalt ja pea-aegu igaüht puudutavalt on see näha õigusalases vaates – autoriõigused, litsentsid, patendid, privaatsuse küsimusted, piraatluse mõiste ja temaatika jne. Lisaks uutes nüanssides, mis uued tehnoloogiad meie ette panevad. Kellele kuulub AI poolt avalikus veebis oleva põhjal väljatöötatud uus algoritm? AI'le? AI loojale? AI'd jooksutavale arvutile? Elektritootjale, kes paneb elektronid vajalikus ulatuses võnkuma? Kes vastutab kui Google self-drive auto põhjustab õnnetuse? Vähemalt püssitootjaid ei kaevata enam kohtusse mõrvade eest, mis on nende toodetud relvadega sooritatud. Kuid ma pole kindel, et Suur G pääseb sellistest kohtuskäikudest, kui mõni jama peaks juhtuma sellise autoga. Kas ühiskond, seadusloojad jt osapooled on mõistlikuks (mitte 1 lobigrupi huvide kohaseks) ja innovatsiooni mitte-takistavaks kokkuleppeks valmis?

Samas nõuab ka infotehnoloogia ja informatsiooni (ühend)valdkond ise üha suuremaid muutusi mõtteviisides. Tarkvara loomine ja innovatsiooni kõlbuliku toote tegemine pole pelgalt nõuete valamine koodiks. See ei ole tehasetöö, mille juures ei pea mõtlema või piisab pelgalt mehhaanika selgeks õppimisest. Pigem võrdleksin seda kirjaniku või helilooja tööga, kus uus asi sünnib tunnetusest milline on maailm pärast teose loomist. Mida looja tahab sellega mõjutada või kuidas inimesi tundma panna. Ettepoole kerkib nö pehme väärtus. Üsna ilmekas on näide Facebook ja tema eelkäijate edulugu. Sotsiaalmeedia rakendustega tabati ära inimese mõned põhivajadused – suhtlemine, uudishimu, edevus.

Eelpooltoodut täiendades tahan rõhutada, et ka mehhaanika on oluline. Mis kasu on silmipimestavast vaatest mõnele kitsale valdkonnale, kui seda ei osata vähemalt kirja panna ja asjakohaselt seletada või veel parem probleemistikku süstemaatiliselt vaadelda ja tükkideks harutada. Neid oskuseid ei saada enamasti emapiimast. Selleks on tarvis kogemusi Ja tegijaks saab tehes (harjutades saab harjutajaks …). Kasutades ära kirjaniku võrdlust – kirjanik alustab oma karjääri tavaliselt teiste poolt kirjutatud lugude lugemisest, oskab kirjutada, omandab õigekirja ja hakkab ise lugusid kirja panema. Ilma järk-järgulise kasvamiseta ei saa loota säravat tulemust.

Minu arvates tänane Eesti haridussüsteem ei toeta inimkonnale loogilist ja loomulikku õppimismeetodit – kogemustest õppimine. Populaarsemalt öeldes probleemõpet. Inimese ees on mingi probleem ja ta leiab sellele lahenduse, proovides, eksides kuid

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kordusarvestust saab sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuse tähtajad ja tingimused määrab õppejõud. Registreeruda tuleb kordusarvestusele ÕIS'is, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne sooritust. Omafinantseeritaval kohal õppivale tudengile maksab sooritus 20€, riigieelarvelisel kohal õppijale tasuta. Viited: Õppekorraldus eeskiri, Rektori käskkiri 3A-1/13-105

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?