User:Jpettai
ESSEE
Kui nägin semestri alguses tunniplaanis Eriala tutvustavat ainet ei osanud midagi väga oodata. Olles käinud ka varem ülikoolis ja täiesti teisel erialal oli tekkinud varasemast kogemusest väike eelarvamus. Nimelt on varasemalt olnud erialatutvustus alati väga tuim ja teoreetiline aine. IT-Kolledzis meile antud Eriala tutvustav aine oli aga midagi hoopis teistsugust. Iga loeng oli erinev ja põnev, lisaks kajastati igas loengus erinevaid valdkondi. See muutis loengud mitmekesisemaks ja ei tekkinud rutiini ja tülpimust. Väga hea oli, et kõiki loenguid sai internetist järgi vaadata, kuna mõnigi kord jäi hommikusse loengusse jõudmata.
Esimesene loeng oli IT-Kolledzi tutvustav ja räägiti üldisest õppekorraldusest ja eluolust ITKs. Kuna olin varem ülikoolis käinud siis teadsin, kuidas süsteem toimib ja mis on tähtis mis mitte, kuid nendele kes on kõrgkoolis esimest korda on süsteem kindlasti segane ja selle selgeks saamine võtab aega. Kuid kuna sellest aastast on uus süsteem Eesti kõrgharidusmaastikul siis selgitati eriti täpselt kuidas see uudne süsteem toimib ja kuidas vältida võlgade tekkimist ja täita miinimumnõe, et ei peaks hakkama õppemaksu tasuma. Ja lõpuks õppida, õppida ja veelkord õppida!!!
Teisel loengul rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Mulle jäi kuidagi selline mulje, et loengus oli peamine tähelepanu pööratud „akadeemilise petturluse“ lahti seletamisele. Kõige tähtsam on motivatsioon, kuna motivatsioon on just see mis aitab õppida kuivi õppeaineid. Kui motivatsioon puudub hakatakse üle laskma ja võimalikult kergeid viise läbisaamiseks. Motivatsioon läheb seda suuremaks mida rohkem õpitakse ja omistatakse (saadakse aru). Kui aga alguses jäävad juba asjad endale selgeks tegema siis hiljem on väga keeruline motivatsiooni ja õpihuvi tagasi saada. Reaalained on just mõtlemise arendamiseks. Akadeemiline petturlus ja ainete mitteomandamine viib aga alla kõigi IT Kolledzi lõpetanute väärduse, kuna osad lõpetajad ei oska praktikas mida talt tööl nõutakse ja see tekitab eelarvamuse kogu IT Kolledzi kohta. Loengus soovitas Margus Ernist kajastada essees ka mis on õpiväljund. Õpiväljund on õppimise tulemusel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mida on vaja teada õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Akadeemilise petturluse korral ja vähese motivatsiooni korral jäävadki õpiväljundid täitmata.
Kolmas loeng kajastas Innovatsiooni. Loengus seletati lahti innovatsiooni olemust. Suurem rõhk loengus oli innovatsioonist näidete toomisel ja kuidas selle innovatsiooni jõuti. Inovatsiooni eelduseks on aga innovaatilisust soodustav keskkond. Kui on paika pandud väga range raamistik ja hierahia siis on väga keeruline luua uusi innovaatilisi ideid, kuna range kontroll ja käsu/keelu keskkonnas ei teki uusi ideid, kuna neid ei ole vaja. Innovatsiooni on vaja esile kutsuda, ehk luua õige keskkond.
Neljas loeng kajastas küberkuritegevust ja küberkuritegevuse vastast võitlust. Tutvustati infoturvet ja enamlevinud küberkuritegevuse liike. Sain teada erinevaid viise, kuidas peteti inimestelt raha välja, püüti koguda andemid või lihtsalt kuhugi serverisse sisse hackida. Loeng oli väga kasulik ja avardas teadmisi küberkuritegevuse kohta, kuna viimasel ajal on tekkinud tunne, et viirused ei ole enma mingiks probleemiks ja nagu neid enam ei eksisteerikski. See loeng tõi mind kahe jalga maa peale tagasi ja sain teada, mis ohud siiski varitsevad ja pani mind ümberhindama hetkeolukorda. Sain teada, mida teha ja kuidas on võimalik välitida/muuta interneti kasutamist turvalisemaks. See loeng oli minu jaoks esimesest neljast kõige huvitavam, kuna selle valdkonnaga ei olnud ma varasemalt nii kursis.
Viies loeng Elufilosoofia ja IT Eestis seda luges meile IT Kolledzi vilistlane Andres Käver. Loengu esimeses pooles kajastas Andres Käver oma kogemusi IT Kolledziga ja jagas oma kogemusi ja arusaamu koolist ja kuidas rakendada oma teadmisi arendamises ja tööturul (Mis ained ja miks on kasulikud). Tundub küll, et me õpime kõike praktiliselt, kuid Andres tõi välja, et siiski ei suuda vilistlased panna kokku suurt pilti ja kuna puuduvad kogemused ei saada „päris elus“ hakkama suurte projektidega. Lisaks räägiti üldisest elufilosoofiast ja suhete loomisest (Peakujud võiksid omavahel sobida). See loeng kirjeldas minu meelest, kuidas siduda oma õpitu „päris elus“ vajalikuga ja kuidas teha asju, et üleminek oleks tulevikus lihtsam. See oli minu jaoks kõige kasulikum loeng ja tundsin, et sain sellest loengust kõige rohkem.
Kuuendas loengus käisid meile esinemas Skype monitooringu tiimi liikmed, kes tutvustasid kuidas toimib Skypes monitooring ja kuidas jälgitakse, et serverid toimiksid ja teenus oleks kogu aeg üleval. Tutvustati töövõtteid ja nende töös kasutatavaid programme/rakendusi mis aitavad seda tööd teha. Minu kui hetkel veel võhiku jaoks oli loeng pisut keeruline ja liialt spetsiifiliselt üles ehitatud, kuid sain siiski teada kuidas Skype on struktuurselt üles ehitatud ja kuidas on muutnunud nende struktuur/ülesehitus peale Microsofti omandusse saamist.
Seitsmendat loengut andsid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Tutvustati kuidas algab tarkvaraarenduse protsess. Tutvustati Nortali Suveülikooli ja kuidas see toimib, ning miks see on kasulik. Tundus, et nad käisid lihtsalt Nortalit tutvustamas ja endale uusi töötajaid otsimas ja just selleks on ka suveülikool ehk tavaline praktika.
Kaheksandas loengus esines Merle Liisu Lindma ja ta rääkis ellusuhtumisest. Kuidas aru saada mis teeb inimesed õnnelikuks ja mis sind motiveerib. Tuleb teha seda, mis mind motiveerib ja otsida seda mis mind edasi viib. Loeng oli pisut nagu tüüpiline eneseabi koolitus, kus väärtustati muutust ja muutumist. Mulle kui meesterahvale tundus see loeng pehmena ja raske oli seda vastu võtta, kuid muutustega toimetulek on see mis eristab edukad ja edasipürglikud teistest. Olen pisut pessimistlik selle loengu ja sisu suhtes ja arvatavasti tuleneb see eestlaslikust eripärast, kuid kui sellesse tõsiselt suhtuda oli see loeng kindlasti kasulik ja edasiviiv.
Üldiselt jäin kursusega rahule ja mulle pakkusid enim huvi kolm loengut – Elufilosoofia ja IT Eestis, viimane loeng Ellusuhtumisest oli ka omaette huvitav ja kolmandaks pakkus huvi Küberkuritegevuse kohta käinud loeng. Samas osad loengu ei olnud kõige huvitavamad ja kõige paremini ülesehitatud. Inimesed kes esinesid oli kõik väga erinevad ja ettekannete tase ka oli väga varieeruv oli kohe näha kes on harjunud sellega ja samas oli ka ettekandeid mis ei olnud nii hästi läbi mõeldud ja inimesed kes neid ette kantsid ei ole sellega harjunud ja kes mitte. Väga mõnus oli näha erinevaid inimesi, kes teevad oma tööd hästi ja kirega ning seeläbi süstisid ka tudengitesse oma energiat – ja see oligi parim kogemus mis sain kogu sellest loengutesarjast.
Küsimused ja ülesanne
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on ülaltoodud eeskirja punkti 5.2.8. kohaselt vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes Minu Asjad ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt tasuta, Omafinantseeritaval(OF) kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii ÕIS-i kui ka õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot.
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
1) Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. [9] 2) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punast joont. [10] 3) Kordusarvestusted tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [11] 4) Akadeemilisele puhkusele minnes saab avaldust esitada semestri punase joone päevani. [12] Eksamihinnet on võimalik parandada ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. [13] Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [14]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X=26 Y=22 Õppekoormuse täitmise nõudest on semestri lõpuks puudu 6EAP. 6x50eur=300eurot tuleb tasuda kevadel.
Vastus: Kevadel tuleb tasuda 300EURi õppemaksu.
