User:Mreinsaa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marti Reinsaar
Esitamise kuupäev: 30.10.2012

Essee

Esialgne arvamus ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ei olnud just eriti positiivne. Esimene loeng ära kuulatud, mille viisid läbi Marko Puusaar, Indrek Rokk ja Inga Vau tekkis mõte, et kuidas on võimalik antud teemal rääkida nüüd edaspidi mitu kuud järjest. Kas tõesti on selle jaoks vaja lausa eraldi õppeainet? Üsna pea sai aga selgeks, et tegemist on üpris laia teemade valdkonnaga stiilis "kala visati vette, Sina püüa kinni". Lahti võiks selle mõtestada nii, et kogu aine mastaabis käivad meie silme eest läbi erinevad inimesed erinevatest eluvaldkondadest. Põhiliselt ühendab neid siiski infotehnoloogia. Kõik need esinejad rääkivad enda õpingutest, kogemustest, soovitustest, õnnestumistest ning ebaõnnestumistest. Infot on seega palju ning tudeng peab kogu massiivi kinni püüdma, selle sorteerima ning meelde jätma enda jaoks kõik olulise.

Esimesed külalised olid ettevõttest Skype. Peeter Uustal ja Peeter Raielo töötavad mõlemad firmas helpdesk'i peal. Tegemist oli minu meelest kahtlemata parima esitlusega üldse. Võibolla oli asi ka natukene selles, et teema oli orienteeritud pigem Süsteemide administreerimise erialale ning juttu oli peamiselt helpdesk'ist. Kogu loeng oli aktiivne ja teemad käisid kiirelt. Ei olnud mõttepause ega viivitusi mida enamus esitlustel paraku esines. Eriti meeldis mulle tutvustus kui firmast Skype üleüldiselt. Milline on ettevõtte töökeskkond, struktuur, tulevikuplaanid, töötajad ning isegi töövõtted. Nagu mainitud siis põhiliselt räägiti klienditoe teemadel kuid veidi sekka ka arendusest. Veidi müstiline tundub, et selline suur tegija IT valdonnas pakub oma töötajatele ülimat paindlikkust - kaugtöötamine kas või Türgist. Peaaegu pool ajast läks küsimustele vastamisele mis näitab ainult üht - teemad olid huvitavad, läbi mõeldud, hästi esitletud ning külalised ise tekitasid kuulajais huvi.

Samuti meeldis mulle viimane loeng, mille tegi Siim Vene kes töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas infotehnoloogia peal. Tegemist oli eriti sügavamõttelise loenguga, sest meditsiin on üks tänapäeva olulisemaid valdkondi ning siin saab tehnoloogiat efektiivselt ära kasutada. Loengus toodi palju näiteid nii minevikust kui ka tänapäevast. Milliseid arvutisüsteeme, sealhulgas operatsioonisüsteeme, meie haiglates kasutatakse. Millised on täna ühe haigla suurvõrgu ohud / turvariskid ja mida tuleks nende vähendamiseks ära teha. Eriti meeldis mulle näide, kus ühe maineka laevafirma juht nimetas PC'd läinud rongiks ehk teisisõnu kaduv muusika, minevik. Selle ütlemisega eksis ta nii oma sõnade kui ka definitsiooniga. Ilmselt ei teadnud firma juht lihtsalt korrektset sõna tähendust. Juttu tegi Siim Vene ka tänapäevasest Eesti meditsiinist ning, et hiljuti võeti haiglas kasutusele ka tahvelarvutid. Mina ise küll absoluutselt tahvelarvutite austaja ei ole, kuid õigel alal võib sellest vidinast mingil hetkel palju abi olla. Märksõnad on mobiilsus ja kiirus.

Kolmas esitlus, mille ma enda jaoks meeldivaks loeks, oli "Tere tulemast Ignite'i maailma. Kohal käisid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. See oli loeng kuhu ma ise paraku kohale ei jõudnud kuid jälgisin seda Interneti vahendusel. Loeng oli hästi üles ehitatud ning igal inimesel oli oma missioon. Toimus sissejuhatus, tutvustus, mängud, järelarutlus. Kusjuures mängud kui sellised olid üles ehitatud eriti põnevalt. Need kes reaalajas jälgisid, said Interneti vahendusel kaasa teha ja pärast kommenteeriti tulemusi ning mängu põhimõtet. Kõik esinejad jätsid endast positiivse mulje ning oli aru saada, et igaüks teab mis teeb.

Külas käis ka teisi tegelasi. Janika Liiv käis rääkimas põhiliselt kogukondadest ning programmeerimiskeelest Ruby. Janika oskas ära põhjendada ka kõik antud keele omadused ja kasutusalad, tegi reklaami kogukondadele ning vastas küsimustele. Nais-tudengeid julgustas ka osa võtmast kogukonnast Railsgirls. Andres Septer käis rääkima IT tööturust ning kasiinodest. Martin Paljak pani oma esitlusele nimeks aga "Karma". Martin elas vahepeal pikka aega Võrumaa metsade vahel ning on eelistanud olla freelancer. Hiljuti läks aga palgatööle. Samuti käis külas sel sügisel juba teist korda IT Kolledži verivärske vilistlane Kristjan Karmo kes rääkis testimisest, selle headest omadustest ning tarkvarast üldiselt. Millise kvaliteediga on tänapäeval tarkvara, milleks on seda vaja testida ning kes seda tegema peaks.

Üldiselt jäin mina aineprogrammiga rahule. Kahtlemata olid kõik esinejat huvitavad ning neil oli mida rääkida. Kõige kõrgema hinnangu annaks aga enda püstitatud kolmele esimesele esitlusele ning nende tegijatele. Need kolm esitlust olid need, mis teravalt erinesid teistest. Need olid erksamad, kaasahaaravamad ja põnevamad. Plussid plussideks kuid peab tõdema, et ega iga esitlus ei saagi olla üksjagu põnev ja kaasahaarav. Inimesed on erinevad, teemad on erinevad ja samuti nende väljendusviisid. Osadel teemadel võib nalja visata ning lõbusalt selgitada, teine teema vajab aga rohkem arutlust ning kaasa mõtlemist, et asjast üldse aru saada. Kui küsida, et mis oli nendel kõigil loengutel ühist, mida toonitati ning mis peaks nüüdseks ehk aine lõpuks selgemast selgem olema, siis selleks on pidev õppimine. Ole aktiivne, innovatiivne ning mis peamine - valmis juurde õppima igal hetkel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui tudeng on arvestustöö läbi kukkunud siis see tuleb temal teha uuesti. Täiendava arvestustöö võib korraldada auditoorse õppetöö viimasel nädalal, või ka tunniplaanivälisel ajal. Korduarvestusi saab teha kuni ülejärgmise semestri punase päevani. Registreerumine toimub õppeosakonnas. Kordusarvestuste tähtajad määrab aine õppejõud ja need on kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestused on RE tudengile tasuta, REV tudengile 14,2 €, tasu suurus kinnitatakse rektori allkirjaga.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva. Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva. Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.