Category:Erialatutvustus2014(Päevaõpe)

Antud essee käsitleb autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse kõigepealt lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.

Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain praktilise kogemuse ühe teise aine õppejõu poolt tõdetud fakti, et IT maailm on väga kirju, paikapidavuse kohta.

Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena IT Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võib jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai siinkirjutajale selgeks tõsiasi, et enne meid on palju vaeva nähtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks teine õppejõud juhuslikult loengusaalist mööda minnes pidama jäi, sisenes saali ning seejärel alustas oma improviseeritud loengut. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohtai raske, kuid siiski huvitav jälgida.

Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus siinkirjutajale väga oluline ja kasulik. Olen nõus, et organisatoorne pool on õppetöös ja laiemalt ka tava- ning tööelus väga tähtis. Võime poma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.

Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais IT-spetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT elust-olust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks IT-valdkonda jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerijaameti vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev, kui mitte veelgi põnevam kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda napisõnaliselt, ning koodilugemist metafoore täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.

Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetolik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele/sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kogu aeg kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuelks oma tööelus muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - äri ja arenduse - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertset loomust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu arvates aga IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet enda suhtlemisoskusi arendada.