User:Lisaar

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liina Saar

Esitamise kuupäev: 7.11.2014

Essee

Lugedes esimest korda oma õpingukavast aine pealkirja "Õppingukorraldus ja erialatutvustus" tekkis kohe mõte, et ilmselt on see rohkem suunatud neile, kes esimest korda kõrgkooli tee ette on võtnud. Omades ise juba majanduse magistrit mõtlesin, et kohustusliku ainena teen selle lihtsalt ära, et arvestus kätte saada. Olin seisukohal, et midagi oluliselt uut ja kasulikku ma enda jaoks ei saa. Mu arvamus muutus juba esimesi loenguid kuulates.

Esimeses ja teises loengus rääkis õppejõud Margus Ernits õppekorralduse üldisest toimimisest IT Kolledžis. Mulle meeldis, et ta tegi seda väga põhjalikult ning mainis pidevalt seda, kui tähtis on erialaga süvitsi tegelemine ja selle selgeks saamine. Kuigi ma olin juba enne õppima alustamist arvestanud sellega, et õppimisele kaugõppes tuleb eriti palju aega pühendada, on seda minu arvates siiski oluline rõhutada, kuna eriala on tõepoolest raske. Loeng andis ülevaate nii kooli korralduse üldistest aspektidest kui ka üksitest asjaoludest, mis puudutavad õppimist tervikuna ja eriti kaugõppes. Väga positiivne, et õppejõud jagas ka isiklike kogemuste põhjal soovitusi, kuidas õppeaineid paremini endale selgeks teha, kui tähtis on ennast motiveerida ning jättis kuulajale mulje nagu ta räägiks igaühega meist individuaalselt.

Robootikat ja häkkimist tutvustas samuti Margus Ernits. Sai aimu EIK Robootikaklubist ning sellest, mis häkkimine tegelikult endast kujutab. Sarnaselt eelnevalt toiminud loengutele pandi ka siin rõhku üliõpilaste iseenda motiveerimisele, mis on väga positiivne. Soovitati moodustada rühmad ning koos teistega õppida. Jällegi tuleb välja nii õppejõu kui ka kolledži huvi oma õpilasi motiveerida ja parimateks koolitada. Muuhulgas anti ülevaade mõnest EIK-s teostatud huvitavatest projektidest, et julgustada rohkem huvitavate asjadega tegelema ning seeläbi omandada uusi teadmisi.

IT Kolledži lõpetanud programmeerija Janika Liiv rääkis oma kogemusest ja kuidas ta programmeerijaks sai. Ta andis mõista, et programmeerijaks saamine ei sõltu inimese taustast, vaid huvist asjaga tegeleda. Kui on huvi, siis on ka motivatsiooni praktilisteks tegevusteks. Just see aitab omandada uusi teadmisi ja programmeerimist selgeks saada. Janika soovitas olla igati julge ning mitte tunda hirmu oskamatuse ees, vaid pigem ise kõike järgi proovida. Alles siis tekib arusaam, kuidas asjad töötavad. Ta selgitas üldiselt, et programmid peavad olema kasutajatele võimalikud lihtsad ja intuitiivsed, vastasel korral need ei saavuta populaarsust. Sai ka põgusa ülevaate frontendi ja backendi olemusest. Lisaks tutvustas Janika lühidalt Ruby programmeerimise keelt ja Github’i sotsiaalset platvormi ning soovitas programeerijatel neid kasutada. Senini on kõik loengu läbiviijad otseselt või kaudselt rõhutanud enese motiveerimist ja erialaga tegelemist pratkikas. Ka Janika soovitas osa võtta üritustest, mille raames saab kõike ise läbi proovida, nagu näiteks Garage48. Kuulasin huviga, kuna olen ka ise programeerija eriala valinud ning varasem kokkupuude valdkonnaga on olematu. Sain sellest loengust enda jaoks palju uut ja huvitavat informatsiooni ning soovitusi, mida võtan kindlasti edaspidi teadmiseks.

Hoolimata sellest, et olen valinud programmeerimise eriala, oli väga huvitav kuulata ka IT süsteemide administreerimise eriala lõpetanud Carolyn Ficheri ettekannet . Sain väga palju kindlustunnet seoses sellega, et olen IT hariduse omandamiseks just õige kooli valinud. Juba esimesest päevast koolis olen aru saanud, et mõlemad õppimise suunad, mida kaugõppes pakutakse, on esialgu rasked. Õpitava selgeks saamiseks on vaja palju praktikat, mida IT Kolledž ka pakub. Sellega pidavat meil IT Kolledžisse sisse saanud üliõpilastel olema väga vedanud, millega ma olen nõus ning usun, et ei pea selles ka tulevikus kahtlema. Sain ennast Carolyiniga ka teatud mõttes samastada, kuna ka minul puudub igasugune töökogemus IT valdkonnas, kuid huvi asja omandada on väga suur. Ehk ka siin on olulised kohal motivatsioon nagu kõikides eelmistest loengutes on eriti palju rõhutatud. Mulle väga meeldis, et ettekandest sai erinevaid soovitusi õppimiseks ja ka juba kaugemaks tulevikuks, kui lõpuks omandatud erialal töötan. Sain siit loengust palju kindlust, et olen õiges kohas ning õpin õiget eriala, kuna mul on tõepoolest huvi ja tahe sellega tegeleda.

Kuuendast loengust sain väga palju teada testimise kohta. Testimise tööst puudus mul varasemalt igasugune kokkupuude ja seega ka ettekujutus. Olin eelarvamusel, et see on suhtelislt igav tegevus ning selle jaoks ei pea väga palju IT-st kui erialast teadma. Need on aga just üks paljulevinumaid müüte testimise kohta. Kristjan Karmo selgitas põhjalikult ka teisi testimise müüte ning andis sisuka ülevaate testimise olemusest ja vajalikkusest. Testimine on tarkvara arenduse juures tähtsal kohal olev tegevus. Sain loengust palju kasulikku informatsiooni ning mu arvamus muutus oluliselt. Pigem tekkis just huvi testimise kui ühe põneva ja loova tegevuse vastu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kordusarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is. Registreerumise ja kordusarvestuse toimumise päeva vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal on kordusarvestus tasuta. Ühe õppeaine piires on üliõpilasel õigus kolmele sooritusele. Korduv deklareerimine on aga tasuline.

Kordussoorituse tasu on 2014/2015 õppeaastal 20 Eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Semestri õpingukava peab olema üliõpilastel kinnitatud ehk ained deklareeritud.

Juhul kui üliõpilane on üle-eelmisel semestril arvestusel läbi kukkunud on tal õigus seda uuesti sooritada kuni käesoleva semestri punase joone päevani.

Alates teisest õppeaastast on üliõpilasel õigus minna akadeemilisele puhkusele. Avaldus selle jaoks tuleb esitada hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Avaldus akadeemiliseks liikumiseks tuleb esitada enne punase joone päeva.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne ja see läheb ka akadeemilise õiendile.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

RF kohal püsimiseks on igal semestril vaja läbida 27EAP-d. Aastas teeb see 54 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitavmise määr on 50 € 1 EAP kohta. Seega õppeaasta lõpus esitatakse mulle sellisel juhul arve 54-21-24= 12 EAP eest. See on 12 EAP * 50 €/EAP = 600 €.