User:Dlohmus
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Diana Lõhmus
Rühm: AK 11
Esitamise kuupäev 01.11
Essee
Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.
Esimeses loengus[1] selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.
Teises loengus[2] tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“
Kolmandas loengus[3] rääkis samuti õppejõud Margus Ernits. Teemaks seekord robootika ja häkkimine. Selle loengu juures meeldis mulle väga õppejõu selgitus mõistele „häkkimine“. Nagu ilmselt enamusel inimestel, seostus eelnimetatud mõiste minu jaoks eelkõige ikkagi arvutitega. Samuti tekitas loeng huvi robootika vastu, ning tekitas tahtmise ka ise seda lähemalt uurida. Räägiti ka erinevatest koostööprojektidest, mulle meeldis eriti projekt nimega „Kardin“, see pani mõtlema, kuidas asju teistmoodi teha.
Neljandas loengus tutvustas Jaanika Liiv subjektiivset programmeerimist ning rääkis stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta rääkis, et õppima minnes ei teadnud ta kelleks ta tegelikult saada soovib ning nüüd IT alal töötades on ta oma valikuga väga rahul. Oma igapäevases töös kasutab ta programmeerimiskeelt Ruby on rails. Ta rääkis sellest nii kaasahaaravalt, et plaanin selle programmeerimiskeelega lähemalt tutvuda. Veel puudutas ta natukene versioonihalduse teemat ning selgitas, milleks versioonihaldust vaja on. Huvitav teema on oli ka stereotüüpidest, kus selgitati, kuidas väljakujunenud stereotüübid võivad mõjutada negatiivselt programmeerija arengut.
Viiendas loengus jagas oma kogemusi Carolin Fischer IT süsteemide administreerimisest. Carolin töötab Skypes süsteemiadministraatorina. Varasemalt on ta töötanud Piirivalveametis ning Tietos süsteemiadministraatorina. Carolini jutust jäi kõlama see, kuidas tulla toime suurte väljakutsetega ning kui oluline on tagasiside tehtud tööle.
Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõigi loengute läbivaks sõnumiks oli pidev õppimisvajadus ning huvi ennast valitud erialal edasi arendada. IT maailmas on asjad nii kiires muutumises, et vanast rasvast elades seal kaua vastu pidada ei ole võimalik.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb:
1) Esitada avaldus koos vajalike lisadega ÕIS-is.
Lisad avaldusele on: Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.
Tulenevalt kõrgharidusreformist ei lähe VÕTA tulemused arvesse õppekava täies mahus täitmisel(st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid VÕTA tulemusi arvestatakse õppekoormuse täitmisel.
Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Arvestuse ning järelarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 Järelarvestust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Järelarvestuse sooritamiseks tuleb kokku leppida selle aine õppejõuga, milles on vaja järelarvestus sooritada, kusjuures Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on järelarvestusele lubamise eelduseks. Järelarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ning järelarvestusele registreerumine toimub ÕIS-is. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4
Kordusarvestusele registreerumine on riigi finantseeriaval (RF) õppekohal tasuta ja omafinantseeritaval (OF) tasuline. OF õppekohal õppides maksab kordusarvestusele registreerumine 20€, arve tuleb ÕISi peale registreerumist. KKK punkt 9
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Vastus
X=8 (27 EAP - esimene semester)
Y=7 (26 EAP - teine semester)
Järgmise aasta sügissemestril tekib arve ehk siis õppekulud tuleb aasta lõpuks osaliselt hüvitada 1 EAP ulatuses. (50€)
