User:Uuprus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Uku-Mart Uprus

Esitamise kuupäev:09.10.2014

Essee

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames toimus meil iga nädal loeng, kus esinejateks olid külalised erinevatest IT firmadest. Järgnevas essees on kirjutatud mida põnevat meile loengutes räägiti ja mis mulje see mulle jättis.

Esimeses loengus räägiti meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast. Loengu viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ning Juri Tretjakov. Kuna ise kahjuks kohal ei saanud olla siis pidin kasutama järelevaatamise võimalust. Mind isiklikult puudutas õppeosakonna juhi Inga Vau jutt kõige rohkem. Tema kõne oli väga selge ja informatiivne just selles vaatepunktist, kuidas siin koolis ellu jääda ning kuidas tudengi ja koolivaheline koostöö kõige paremini sujub. Sain üht-teist palju teada kõrgharidusreformist, erinevatest õppekoormustest, stipendiumitest ning juhtudest kus õpilane võidakse eksmatrikuleerida. Mulle meeldis, et ta rõhutas esmakursuslastele just seda, et nad oleksid aktiivsed ning julgeksid probleemi korral alati küsida, mitte ei peidaks pead liiva alla!

Teises loengus rääkis meile Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus käsitleti väga põhjalikult seda, kuidas tudengid peaksid olema nii enda kui teiste suhtes ausad. Härra Ernits tõi välja kuidas petturlusega valetad sa eelkõige iseendale, õppejõule ning lõpuks tööandjale. Seda võib võrrelda kui veereva lumepalli efektiga – sest väikestest valedest kasvavad lõpuks suured valed ning lõpuks tuleb olukord kus sul tuleb nende valede eest vastust kanda. Loeng rõhutas tudengeid olema nii enda kui teiste vastu ausad. Ma usun, et see loeng pani kindlasti paljusid mõtlema kuidas elus mõistlikumaid otsuseid vastu võtta.

Kolmandas loengus rääkis meile Margus Ernits robootika kultuurist ja eluolust IT Kolledžis ning häkkimisest. Niisamuti käsitleti erinevaid projekte, kus IT Kolledži tudengid saavad või on saanud osa võtta nagu näiteks IT Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia ühisprojekt “Trumm ja Kass”, vanade arvutite taastamise projekt ja vaibaprojekt. Loeng rõhus tudengeid olema aktiivsed ning võtma osa erinevatest projektidest. Lisaks erinevate projektide ning võimaluste tutvustamisele anti loengust kaasa ka paar huvitavat mõttetera, millest aga üks mulle väga meeldis:”Teeme seda, mis on huvitav, õpetlik, sõpradega ühendav ja tulevikku mõjutav.”

Neljanda loengu viis läbi külalisesineja Janika Liiv. Janika Liiv oli lõpetanud IT-Kolledži juba aastaid varem IT-süsteemide arenduse erialal. Praegu töötab ta edukas start-up ettevõttes Toggle. Loengus oli palju huvitavaid mõtteid. Janika tutvusas väga põhjalikult Ruby keelt, mida ta praegu isegi usinasti kasutab. Minule kui esmakursuslasele meeldis väga see, et ta suutis enda puhul luua reaalse kuvandi programmeerija elustiilist. Nagu igal asjal kaasneb ka programmerija elustiiliga nii positiivseid kui negatiivseid hetki. Väga positiivne oli see, et Janika õpetas meile erinevaid akronüüme ning nendevahelisi seoseid. Samuti tutvustas ta erinevaid naistele orienteeritud kommuune nagu Railgirls ja Techsisters. See osa loengust muidugi oli rohkem mõeldud minu naissoost kaastudengitele. Loengu rikkus natuke ära see, et ta hakkas rääkima kuidas naisi ei võeta nii tõsiselt kui mehi IT-maailmas. Lõpetuseks rõhutas ta meid mitte istuma kinni vanades stampides, vaid alati õppima juurde uusi tehnoloogiaid ning keeli.

Viienda loengu viis läbi külalisesineja Carolyn Fischer, kes oli külla tulnud meile Skype-st. Skype-s töötab ta hetkel süsteemiadministraatorina. Loeng algas üsna ebakindlalt ning tagasihoidlikult, sest nagu ta ise mainis oli see tema üks esimesi suurema auditooriumi ees olnud esinemistest. Tegemist oli väga huvitava persooniga, sest tal oli töökogemusi nii erinevatest firmadest kui sektoritest. Mis mulle enim meeldis oli see, et tema loeng suutis mind kui kuulajat inspireerida. Ta oli heaks eeskujuks esmakursuslasele, sest tema jõudmine tippu oli võimalik ainult tänu pingutustele. Oli meeldiv näha auditooriumi ees inimest, kes armastas oma tööd ning võtta seda kui oma hobi. Samuti andis ta kaasa ühe väga hea soovituse: „Töö leidmisel näita, et oled järjepidev ning oled valmis õppima.“

Kuuendas loengus käis meile rääkimas külalisesineja Kristjan Karmo tarkvara testimisest. Kristjan Karmo on omandanud eriala nii TTÜ-st kui IT-Kolledžist ning praegu on ta töötamas tegevjuhina firmas ASA Quality Services OÜ. Enne loengut olin ma kuulnud tarkvara testimisest ja testijatest üsna vähe, seega loeng oli vägagi informatiivne. Oli huvitav näha näiteid kuidas mõne arendaja väikese apsaka pärast on pidanud korporatsioonid miljoneid dollareid kahjumeid alla neelama ning kuidas sellest kõigest oleks saanud hoiduda kui palgatud oleks tarkvara testija. Tarkvara testija roll infotehnoloogia maailmas on seega muutumas tähtsamaks, sest aina rohkem on vaja kvaliteetsemat tarkvara.

Seitsmendas loengus käis meile rääkimas endine IT-Kolledži vilistlane ning praegune eraettevõtja Andres Septer IT-tööturust. Mulle isiklikult meeldis tema loengu puhul see, et ta suutis mind kui loengus viibijat kuulama panna ilma slaidiesitluse abita. Mees tuli, rääkis natuke kuidas maailmas tegelikult asjad käivad, viskas paar nalja ning lahkus siis kui jutuiva oli meile kohale jõudnud. Andresel oli üsna pikaajaline kogemus IT-maailmas erinevate firmade ning sektoritega. Ligi tunni ajases kõnes suutis ta Eesti IT-sektoris toimuva üksipulgi lahti harutada ning teha esmakursluslasele selgeks, mis teda võib tulevikus ees oodata. Lisaks andis ta päris tõetruu mõttetera, millest iga ärimees peaks lähtuma: “Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“

Ütlen ausalt, olin algul üsna skeptiline õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ vastu. Arvasin, et tegemist ainega, millest mul eriti mingit kasu pole ning mis on vaja lihtsalt vaikides ära teha koolitee jätkamiseks. Reaalsus on aga see, et olles kuulanud nüüd erinevate IT-spetsialistide loenguid on mul mingisugune visioon, mida ma tulevikus võib-olla tegema tahaks hakata. Lisaks oskan nüüd kindlasti rohkem eristada olulist ebaolulisest ning vältida reha otsa astumist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B - Kukkusid arvestusel läbi.

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Vastus: Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). ( 5.4.4)

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Vastus: Järelarvestuse tegemiseks on vaja kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga. ([8] 5.4.4)

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Vastus: Järelarvestusele registreerimine on vaja teha ÕIS-is kaks päeva varem enne sooritust. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud. ([8] 5.2.8)

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Vastus: Ühe õppeaine piires on RF/riigieelarvelisel õppekohal õppijale korduvarvestuse sooritamine 2 korda tasuta. ([8] 5.2.12)

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Kordusarvestus on OF/tasulisel õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Praeguse seisuga on kordussoorituse tasu OF/tasulisel õppekohale õppijale 20€. ([8] 5.2.7, punkt 5)

---

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Vastus: Esimesel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele: tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. ([8] 6.1.3.1-6.1.3.3)

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Vastus: Selleks tuleb kirjutada akadeemilist puhkust nõudev taotlus rektori nimele. ([8] 6.1.2)

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Vastus: Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat ning seda lapse hooldamiseks. Akadeemiline puhkus kehtib kuni laps saab 3-aastaseks. ([8] 6.1.3.3)

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Vastus: Puhkuse lõpetamine toimub avalduse kirjutamisega rektorile. Avaldus tuleb kirjutada enne algava semestri punase joone päeva. ([8] 6.1.2, 6.1.4)

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Vastus: Jah saab, aga seda tingimusel, et puhkusel viibiv tudeng on: keskmise, raske või sügava puudega, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostja ning viimasel juhul asendus- või ajateenistuses. ([8] 6.1.5-6.1.6)

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus: Akadeemilisel puhkusel olles on võimalik eksameid ning arvestusi järele teha. Selleks on vaja teha avaldus õppeosakonda. ([8] 5.2.8.2)

---

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

Vastus: Kui aluseks on võetud täiskoormusel õppiv tudeng siis kahe semestri peale tuleb kokku saada minimaalselt 54 EAP-d - alla seda on vaja hakata maksma iga vähem tehtud EAP eest. Esimese semestri puhul tuleb tasuda 27 - 23 = 4 EAP eest, teise semestri puhul 27 - 24 = 3 EAP eest. 4 + 3 = tasuda tuleb 7 EAP eest. ( punkt 2)

Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, seega mulle esitatav arve on 50 * 7 = 350€. ([10] punkt 3)