User:Jtamm

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Minu andmed

Nimi: Johannes Tamm

Rühm: 15

Kood: 10141962

Esitamise kuupäev: 23.10.2014

Essee

Infotehnoloogia on populaarne ala. Seda on võimalik õppida IT-Kolledžis. Seal on palju erialasid. Vilistlased külastavad meie kooli loenguid ja tutvustavad noortele esmakursuslastele, mida neil on võimalik teada saada ja selgeks õppida. Tudengid peavad olema motiveeritud töökultuuri arendamisest. Loengute eesmärk on selgitada noortele tulevastele IT spetsialistidele õppimise vajalikkust, et tulevikus edukalt osaleda tööturul. Kahjuks on mul probleem viipekeele tõlkega, sest osades loengutes ei sobi viipekeele tõlkjale kuupäev. Ka siis, kui pole tõlki, osalen ikka loengus ja vaatan slaidi. Ma püüan loengust aru saada.

Esimeses loengus 27. augustil tutvustasid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov IT-Kolledžit esmakursuslastele. Õppealajuhataja andis olulist infot ÕISi kohta, kuidas seda igapäevaselt kasutada. Tudengid peaksid teadma kooli reegleid. Kes ei viitsi õppida, sellel võivad tekkida raskused eriala valikul.

Teises loengus neljandal septembril rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Tema on lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta seletas, et tudengid peavad olema ausad. Longus käsitleti erialatutvustuse õppainet, õppuri eetikakoodeksis, viitamist, motivatsiooni, nõuandeid õppimiseks, LUGi, robootikat. Sageli unustatakse õpitu kiiresti. Loengud ja teoreetilised teadmised jäävad tudengi arvates järjest vähem oluliseks. Kui tudeng on veendunud, et räägitav teema on huvitav ja oluline, siis on teda motiveerida palju lihtsam ja tudeng pingutab väga palju. Tõenäoliselt ei piisa, sest vähemalt osa õppureid üritab lihtsamalt läbi saada. Tudengid ei tohi wiki infot kasutada kirjatööde või referaadi koostamisel. Robootikaklubi on hea koht õppimiseks praktilise tegevuse kaudu. Härra Ernits soovitas tudengitele saada sõbraks GNU Linux süsteemidega.

11. septembril Margus Ernitsa kolmanda loengu teema oli „Robootika ja häkkimine“, mis rääkis õppimisest ja motivatsioonist, tutvustati klubi. Ta soovitas esmakursustele astuda robootikaklubisse, sest seal on võimalik tutvuda robotitehnoloogiaga. See on põnev tegevus. Paljud üliõpilased ja õppejõud tegelevad robotite ehitamise ja programmeerimisega. See on põnev viis uute teadmiste omandamiseks. Tegeletakse põhiliselt praktikaga. Ainult teooriaga tegelemine pole kõigile huvitav. Tuleb arusaamine, kui palju või vähe on koolis õpitust selgeks saanud. Esimese töötava roboti loomiseks tuleb selgeks teha põhitõed: elektroonikast, mehaanikast, programmeerimisest, püürida, segada kemikaale, arendada enda käsitööoskust.

Neljandas loengus 18. septembril jutustas Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Ta rääkis oma elust. Nooruses ei osanud ta valida õiget eriala. Ta soovis saada näitlejaks ja tegi sisseastumiseksamid, aga tulemused jäid kehvaks. See tähendas, et talle ei sobinud näitleja amet. Seejärel otsustas ta minna õppima IT-Kolledžisse. Õpingutes oli talle suureks abiks robootika klubi. Õpingutulemused olid head. Tööd alustas ta firmas Toggl. Alguses ei teadnud täpselt, mida teha, aga tänu kaaslastele omandas oskused. Meeskond aitas. Igal inimesel on vähemalt üks identiteet, mida saab negatiivselt stereotüpiseerida. Seega enamus inimesi on mõjutatavad strereotüübi ohust, kui nad satuvad olukorda, kus nende strereotüüp oluliseks muutub. Tuleb leida õige eluhoiak. Janika Liiv andis punaseid riideid, mille peal on kirjutatud sõna „Ruby“, tudengitele.

Viiendas loengus 25. septembril rääkis Carolyn Fischer teemal “IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ . Tema on lõpetanud IT-Kolledži 2007. aastal. Loeng oli tema elust. Tema unistus oli saada ülikooli sisse. Olles teinud avalduse IT-Kolledžisse ootas ta mitu kuud, aga vastust ei tulnud. Siis otsustas ta minna tööle. Esimeseks töökohaks oli bensiinijaama müüja. Aastat pärast saabus kiri. Suur oli tema üllatus, kui luges, et ta sai sisse IT-Kolledži. Alguses olid probleemid eriala valikul. Õppetöö spetsialist soovitas talle valida erialaks IT süsteemide administreerimise. Ta nõustus. Nüüd töötab ta suures firmas, mille nimi on Skype. Töö oli pingeline ja kestis hommikust õhtuni. Ükskord tuli tööpäeva lõppedes tuli seada üles infrastruktuur Facebook’i integratsiooniks. Fischer ütles "Pole probleemi, teen ära." Hommikul kella kuueks oli kõik. Aktiivne ja südamlik naine!

Kuuendas loengus teisel oktoobril rääkis Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Testimisel on oluline süsteemne lähenemine, loovus ning kogemused. Näiteks kui programmeerija loob uue programmi ja ei tee kontrolltesti. Kui ta müüb vigase toote, siis võib hiljem tulla pahandusi. Tellija avastab praagi ja kaebab kohtule. Selle tulemuseks võib olla trahv. Testija peab olema range ja korralik, testimine nõuab kogemust ja järjekindlust.

Seitsmendas loengus üheksandal oktoobril rääkis Andres Septer teemal „IT tööturust“. Ta ei kasutanud Powerpointi ega slaidiesitlust. Jutt oli negatiivsetest ilmingutest, mis põhinesid tema kogemustel erinevate firmadega. Üllatusena sain teada, et mõnedel suurtel firmadel on probleem. Näiteks osad inimesed ei viitsi käia tööl. Firma maksab palga korralikult. Juhataja ei suuda kontrollida suurt tööjõu hulka.

Kaheksandas loengus 16. oktoobril rääkis Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Internet on ebaturvaline, sest erinevad veebiserverid saavad teada kliendi infot. See on ohtlik. Soovitati, et parool peab olema pikk ja sisaldama vähemalt 11 tähte. Lihtsat parooli saab murda. Elar Lang näitas tudengitele filmi, kus näidati, kuidas inimeste vahelises suhtlemises võib arvutite kaudu palju infot teada saada, mis on teistele üllatav.

Kokkuvõtteks arvan ma, et loengud on väga olulised tudengitele, sest nad saavad teada, mis on tulemas ja mida peaks tuleviku heaks tegema. Eriti meeldisid mulle loengud „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“, „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ ning „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Minu suur soov on jätkata loengutes osalemist. Ülejäänud loengud olid ikka head, aga mõned tundusid mulle laialivalguvad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6. - Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6. - Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1. - korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

Mis on tähtajad?

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8. - Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7. - Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Õppeteenuse punkt 5. - Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

1. Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11. Punane joon – ajaline piir, millega peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised.
2. Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.
3. Õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
4. Õppekorralduse eeskirja punkt 7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Andmed
- - - - - - - - - - -
X = 25 EAP
Y = 21 EAP

27 - 25 = 2 EAP
27 - 21 = 6 EAP

2 + 6 = 8 EAP

8 EAP * 50 €/EAP = 400 €

Vastus: 400 €