User:Ekask
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Elen Käsk
Esitamise kuupäev: 7. november 2014
Essee
Õpingukorralduse ja erialatutvustava aine loengutes käis igakord erinev inimene rääkimas enda kogemusest, kuidas ta sattus it peale, kuidas ta sattus IT Kolledzisse ning mis alal nad hetkel töötavad. Oli neid kelle puhul oli tegu juhusega ja neid kellel kutsumus juba maast-madalas. Igaüks andis ka ülevaate valdkonnast, kus ta töötab või töötanud on – kool oli kutsunud esinema nii süsteemiadministraatori, testija, programmeeija - ja minu jaoks oli see väga huvitav ja hariv. Sain targemaks paljude sõnalühendite osas, millga olen varasemalt kokku puutunud aga ei ole varem lõpuni aru saanud, millega täpsemalt tegu.
Kursus algas eriala ja kooli tutvustava loenguga [1], kus põhilise ettekande tegid I. Vau ja M. Ernits. Loengus anti põhjalik ülevaade kooli struktuurist, õppeinfosüsteemist, õppevahenditest, haridusreformist. Mingi info olin omandanud juba varasemalt, vaadates sisseastujate infoloengut ning uurides õppekorraldus eeskirju, aga oli ka uut infot kooli elust ja olust. Kvaliteedijuht M. Varendi andis ülevaate võimalikest stipendiumitest ja räägiti põhjalikult tagasiside andmisest. Oli meeldiv kuulda, et tagasisidega tehakse ka reaalselt midagi, sama rõhutas ka viimases loengus E. Lang, mitte lihtsalt ei koguta oma lõbuks. See pani mindki mõtlema, et kui see aeg kätte jõuab, siis kindlasti proovin oma panuse anda.
Teine M. Ernitsa loeng oli juba täpsemalt õppimisest ja motivatsioonist [2] ja mida tohib/mida ei tohi. Kuna tegu ei ole minu esimese kõrgharidusega, siis midagi uut otseselt ei olnud. Pluss ma ei ole kunagi mõistnud, milleks minna edasi õppima, kui tahad tulla ainult kergelt paberit saama ja spikerdama ja nihverdama. Usun, et kaugõppesse keegi enam nö enda aega raiskama ei tule ja kui asja vastu siiras huvi puudub, siis pigem loobutakse, kui et hakatakse petma. Rõhutati, et ei tohiks midagi lihtsalt läbi teha, kuna ükskord saad läbi, aga järgmine semester on uus aine, kus on vaja sama aine alustõdesid. Tunnen seda juba praegu Javaga, et tuleb selgeks saada ja ei tahaks poole kohaga seda asja ära teha, kuna hiljem vaevalt et kergemaks läheb. Loengust sain ka kavala nipi, millele ma ise varem ei ole mõelnud, aga mida ehk õpin kasutama – mindmappimine.
Kolmas loeng oli M. Ernitsa loeng robootikast ja häkkimisest [3]. Minu jaoks sai kohe loengu alguses üks müüt murtud, mina nimelt olin üks nendest inimestest, kes arvas, et häkkimine on konkreetselt arvutitesse sissemurdmine. Aga see on hoopis crackimine. Googeldasin ka terminit “häkkimine” ja on näha, et laialt levinud arvamus on ikkagi, et häkkimine on arvutitesse sisse murdmine ja info varastamine, niiet pole siis ime, et massid nii arvavad. Huvitav oli kuulata koostööprojektidest nt EKA’ga ja projektist TrummKass.
Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga suuresti samastada, oli J. Liiv’a loeng programmeerimisest [4] , kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine programeerimisest on suur 0. Ja vaadates/kuulates teda, siis andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast programeerimisega tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või mõni muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris palju uusi asju teada: minu jaoks uus teadmine oli programmeerimiskeel Ruby, ei olnud sellest varem kuulnud; samuti sain tema loengust Bentoboxi harjutusega mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.
Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng [5], kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem igavalt.
Testimisest ja tarkvarast rääkis meile K. Karmo [6]. Samuti lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis ausalt öeldes oli minu jaoks lõpuks väga nüri tegevusega. Loeng andis mulle hea ülevaate ka testimise teooriast ning alati teeb loengu huvitavaks näited elust enesest.
Kõige huvitavam ja emotsionaalsem esitus oli A. Septeril [7], kes rääkis it-tööturust. Kui siiamaani kõik kiitsid kui hea on töötada it-alal ja mis hüvesid mingi ettevõte pakub jms, siis A. Septer tõmbas konkreetselt vee peale. Huvitav oli kuulata kuna esineja oli siiras ja rääkis, nii kuidas tema arust asjad on. Nt riigisektoris töötamine ei ole mulle kunagi ihaldusväärsena tundunud, aga tema oma näitega kindlasti ka ei suurendanud seda soovi. Hea tähelepanek oli see, et ei tasu spetsialiseeruda liiga spetsiifilisele erialale, kuna eesti on liiga väike ja mõnel alal ongi ruumi ainult 2-3 spetsialistile. Soovitas panustada kõikidesse ainetesse, kuna mida suurema silmaringi koolist/tööturult saad, seda parem, kuna spetsiifilisi oskusi on võimalik niikuinii ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt õppida. Kõige lihtsam pidi olema töötada tugiinfral, kuna see on üldjuhul ettevõtetes ühesugune ja ühest ettevõttest teise liikudes midagi uut õppima ei pea. Tema esinemine oli suhteliselt kriitiline ja aus. Tema soovitas töötamiseks start-upe ja omast kogemusest võin öelda, et tema märkused suur- ja väikeettevõtte kohta ei olnudki nii valed - suures on alati keegi, kes töö ära teeb ja väikses jällegi peavad kõik oskama kõike. Pigem tehakse tagant järgi, kui ennetavalt. Suhtus kriitiliselt ettevõtte poolt pakutud hüvedesse ja kui mõelda, tuleb nõustuda tema väitega, et kui su netopalk on 3000, siis sind ei huvita ettevõtte poolt pakutud massaaz ja sportimisvõimalused.
Viimases loengus rääkis E. Lang õppemotivatsioonist ja veebirakenduste turvalisusest [8]. Huvitav oli kuulata, et inimene sattus kooli juhuse tahtel ja lõpetas cum laudega. Hea näide, et kõik on võimalik. Ei ole ise varem niimoodi mõelnud, aga see milline on meie suhtumine õppetöösse, grupitöödesse ja kaaslastesse, see liigub meiega kaasa ka tööturule.
Isiklikult arvan, et tudengitel on huvitav kuulata loenguid elust enesest ja reaalsete näidetega ja teinekord õpid niimoodi rohkem, kui tuimas teoorialoengus. Kõik kõnelejad olid endised IT Kolledzi tudengid, hea on saada kinnitust, et olen teinud kooli osas õige valiku - õpilased omanavad piisavalt praktilisi oskuski ja teadmisi, et ka reaalselt midagi korda saata.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Eksamit on võimalik järgi teha 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu ja võimalik on teha 2 kordussooritust. Järeleksam tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga. Järeleksamile registreerimine on läbi ÕIS keskkonna kohustuslik nii OF kui RF õppekohal õppijale. [9] [10] Korduseksamid ja -arvestused on OF õppekohal õppijale tasulised – tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja KKK andmetel on tasu suuruseks 20 EUR’i eksam. [11] RF õppekohal õppijale on kordueksam tasuta. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [12]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui ta on Eesti kodanik või viibib Eestis elamisloa alusel, õpib täiskoormusega esimesel semestril või on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel täiskoormusega õppes püsimise nõude - vähemalt 45 EAP'd aastas ning keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Üliõpilane esitab vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks taotluse riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. [13]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Vastus
- Esimene semester: 19 EAP’d
- Teine semester: 27 EAP’d
- Vastus: Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP ulatuses õppekulusid. [14]
Ühe EAP hind on 50 EUR'i [15] ja arve suurus on 8 x 50 = 400 EUR.
Viited
- ↑ Õppekorraldus ja sisekord
- ↑ Õppimine ja motivatsioon
- ↑ Robootika ja häkkimine
- ↑ Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast
- ↑ IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele
- ↑ Testimine ja tarkvara kvaliteet
- ↑ IT tööturust
- ↑ Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2
- ↑ Korduma kippuvad küsimused, vastus nr 8
- ↑ Korduma kippuvad küsimused, vastus nr 9
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3
- ↑ Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledzis 2014/2015 õppeaastal
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), punkt 3
