User:Hkitt
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Heikki Kitt
Esitamise kuupäev: 6. november 2014
Essee
Essee on esitatud aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus kodutööna. Kuulasin ja vaatasin ära aine päevaõppe wiki lehel alajaotuses loengud [1] kirjas olnud loengute salvestised.
Esimene loeng oli "Õppekorraldus ja sisekord" ja lektoriteks Inga Vau, Margus Ernits ning Merle Varendi. Nagu pealkiri vihjab, räägiti õppetöö korraldusest ja eeskirjadest. Oma rõõmuks pean tõdema, et IT Kolledžis on see osa hästi korraldatud. Värsketele tudengitele antakse väga palju informatsiooni, et kõrgkooli ellu sisse elada. Kindlasti leiavad sealt kasulikke näpunäiteid ka need, kelle jaoks EIK ei ole esimene kõrgkool. Antud aine on ka kavalalt korraldatud, et natukenegi motiveerida õpilasi Õppekorralduse eeskiri ette võtma ja läbi töötama ning seeläbi ühest küljest vähendada õppeosakonna koormust, kuna lihtsaid küsimusi jääb tulemata ja teisest küljest anda aimu õpilastele, mismoodi õppetöö on korraldatud ja mis reeglid kehtivad.
Teise loengus "Õppimine ja motivatsioon" rääkis Margus Ernits antud ainest, õppetööst, viitamisest ja eetikast. Kui enamus teemasid tundus enesestmõistetav siis võibolla natuke silmi avav oli motivatsiooni koht. Tegelikult on see väga loogiline aga vajas veidi meeldetuletamist. Tegeledes ka ise oma eralus veidi koolitamisega, siis tean, kui oluline on tagasiside ja õpilaste suhtumine. On oluline vahe, kas õppijal on tahe õppida või mitte. Koolitamine on muidugi õpetanud ka seda, et inimesi on väga erinevaid ja alati ei pruugi tahe välja paista, seega tagasiside on oluline.
Olles nüüd ära vaadanud nii mõnegi loengu salvestise, tahtsin soovitada, et küsimuste korral lektor kordaks küsimust, et see jääks selgelt salvestusse kuulda. Õnneks ollakse probleemist teadlik ja küsijale antakse mõnikord mikrofon, kuid teinekord kipub see ikkagi ununema.
Kolmas loeng kandis pealkirja "Robootika ja häkkimine". Margus Ernits tutvustas Robootikaklubi ja rääkis Robotexi võistlusest. Viimasest olen kuulnud varemgi ja jälginud otseülekandeid internetis. Hoopis üllatav oli aga see, et Robootikaklubisse oodatakse kõiki, kel vähegi huvi ja ükski teadmine pole otseselt vajalik. Samuti oli hea kuulda, kui aktiivsed ollakse erinevates projektides, põnev oli nii Trummi ja kassi leiutis kui ka automaatne Kardin. Olen täiesti nõus väitega, et kõige paremini õpib reaalselt millegi kallal nokitsedes ja mingit projekti tehes, sest siis on teadmiste järgi reaalne vajadus ning huvi.
Neljandas loengus esines Janika Liiv teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast".
Õpingukorralduse küsimused
Küsimused on pärit Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele wiki lehelt vastavalt minu õpilaskoodile.[2]
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast õppeaine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aeg lepitakse kokku ainet õpetav õppejõuga.[3] Korduseksamile registreerumine toimub üldiselt ÕIS-is, kuid akadeemilise puhkusel olemise ajal sooritamiseks tuleb esitada õppeosakonda avaldus. Registreerumise tähtaeg on 2 tööpäeva enne eksamit.[4] RF õppekohal õppijale on korduseksam tasuta, OF õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.[5]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
VÕTA kasutamiseks tuleb hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Vajadusel nõustab taotlejat õppekonsultant. Taotlusele tuleb lisada oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapp) ja õpitu analüüs[6] VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisel ja aasta õppekoormuses, kuid arvestatakse õppekava mahu täitmisel.[7]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Vastus
Tabelist sain väärtused X= 27 ja Y=25.
Kuna õppekulude osalise hüvitamise[8] kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis tuleb õppeaasta lõpuks hüvitada õppekulud 2 EAP ulatuses. Mulle esitatava arve suurus on 100 eurot.[9]
Viited
- ↑ Erialatutvustus ISa ja ISd, Loengud
- ↑ Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele õpingukorralduse küsimused
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, Eksamid, punkt 5.3.6
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, Eskamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.8
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, Eskamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.7
- ↑ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus, punktid 1, 2 ja 3
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, Õppetegevuse alused, punkt 1.3.15
- ↑ Mõistete selgitusi, Õppekulude osaline hüvitamine, punkt 1.2.19
- ↑ EIK finantsinfo, Õppekulude osalise hüvitamise määr
