User:Eelli
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Erki Elli
Esitamise kuupäev: 07.11.2014
Essee
Käesolev essee on õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" arvestuse üks osa. Essee aluseks on päevaõppe loengusalvestused. Esialgu ei osanud sellest ainest väga midagi arvata ega oodata, kui ainult seda, et peaks minu valitud eriala tutvustama. Mis olid need peamised ja olulisemad teemad või märksõnad, mis meelde jäid ning kindlasti ka kasuks tulid?
Kohe esimene teema, mille juures peaks peatuma, on akadeemiline petturlus. Margus Ernits rõhutas seda teemat oma loengus [1] kõige rohkem, kuid mainiti ka teistes loengutes. Akadeemiline petturlus on tõsine asi ning väga hea, et selles räägitakse kohe alguses väga palju. Usun et tänu sellele jõuab see palju rohkematele tudengitele kohale. Selle aine üks eesmärke oli kindlasti IT Kolledži õppekorralduse ja sisekorra tutvustamine [2]. Tänu sellele sain kiiresti ülevaate üldistest reeglitest ja tingimustest, mida mingil hetkel peaksin nagunii uurima hakkama. Räägiti näiteks õppekoormusest, kuidas toimub üleminek täiskoormuselt osakoormusele, räägiti ainete deklareerimisest, eksamitest ning arvestustest jne.
Huvitav oli näha ka seda, et keskenduti kaugõppe eripärade selgitamisele [3]. Kui tähtis on iseseisev töö ja õppimine. Mis tegelikult on oluline igas erialas ja õppevormis, kuid kaugõppes moodustab see väga suure osa. Kuidas aine ja õppimine enda jaoks huvitavaks teha, muidu selle peale ei tuleks ega mõtleks ka. Üks väga huvitav loeng oli Robootika ja häkkimine [4]. Kuulsin robootikaklubist ja Robotex robotivõistlusest, milles varem ei teadnud midagi. Kuulsin väga erinevaid ja huvitavaid näiteid robotite kasutamisest igapäevaelus, mille peale ennem väga ei mõelnudki. Kui palju tegelikult meie ümber juba robootikat esineb ja tulevikus tuleb seda veel aina juurde.
Sain kuulata erinevate IT Kolledži vilistlaste lugusid, kuidas nad oma õpingutega IT Kolledžisse üldse jõudsid. Lisaks räägiti palju erinevaid lugusid, kuidas ja mis mismoodi nad ametiredelil liikusid IT valdkonnas. Eriti eredalt jäi meelde lugu, mida Janika Liiv rääkis [5]. Kuidas Janika tööd otsis, reaalne töökogemus puudus, aga tööle kutsuti mitmes kohas ning sai palka ka juurde kaubeldud. Sellised näited ja lood tekitavad minu meelest just rohkem huvi ja reaalset tunnetust, mis sind pärast Kolledži lõpetamist ees võib oodata, kuna vilistlased rääkisid oma reaalsetest kogemustest.
Päris jahmatav oli kuulata Kristjan Karmo loengut [6] ,kus rääkis ja tõi näiteid, mis maksab kui mõnes koodireas on viga. Viga on jäänud sinna suure tõenäosusega kehva või puuduliku testimise käigus ehk testimisele ei taheta väga raha kulutada ja tähelepanu pöörata. Lisaks rõhutas Elar Lang turvalisuse tähtsust [7] ´
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).[8]
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[9]
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.[10]
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta [11],
OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € [12]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen[13].
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud[14].
RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui on deklareertud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve[15].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Vastus
X=21 ja Y=20
Esimene semester: 27-21= 6 EAP esimese semestri puudujääk, 6x50€ = 300€
Teine semester: 21+20= 41 EAP, 54-41= 13 EAP aastane kumulatiivne puudujääk, 13x50€ = 650€
Aastane arve kokku 950€
Viited
- ↑ Õppimine ja motivatsioon (Margus Ernits) videoloeng
- ↑ Õppekorraldus ja sisekord (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) videoloeng
- ↑ Õppimine ja motivatsioon (Margus Ernits) videoloeng
- ↑ Robootika ja häkkimine (Margus Ernits) videoloeng
- ↑ Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast (Janika Liiv) videoloeng
- ↑ Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kristjan Karmo) videoloeng
- ↑ Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus (Elar Lang) videoloeng
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.4.4
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.4.4
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 2
