User:Apraakle

From ICO wiki
Revision as of 13:14, 10 November 2014 by Apraakle (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aive Praakle

Esitamise kuupäev: 10.11.2014

Essee

Alljäegnevalt on esitatud seoses õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengutesaja vaatamise, kuulamisega tekkinud mõtted. Aine eesmärgiks on tudengitele teha sissejuhatus infotehnoloogia valdkonda läbi praktiliste kogemuste.

Esimeses loengus[1] andsid Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi EIK) erinevate valdkondade personal ülevaate õppimisega seotud korralduslikust poolest. Sama teema kattis kaugõppijatele Margus Ernits oma esimeses loengus. Videot oli isegi kohati igav vaadata, sest esinejate vahetus oli aeglane. Varem ülikooli lõpetanuna, oli teema üsnagi tuttav. Samas selle esimese loengusalvestuse sisse pikimine antud õppeainesse on kaval võte, sest kohustulikus korras vaadatuna, ei saa keegi enam hiljem väita, et pole kuulnud, näinud.

Teise loengu[2] teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Toodi välja erinevusi keskoolis ja ülikoolis õppimise vahel. Räägiti õpilaste ja õppejõu motivatsioonist ning nende vahelistest seostest. Nõustun täiesti nende punktidega. Lisaks puudutati akadeemilise petturluse teemat, mis on hea tõestus, et EIK-s tuleb asju ise õppida ning eelkõige endale. Oma kogemusest võin öelda, et kui esimesestel aastatel ülikoolis sai asju ära tehtud, sest pidi ja lõpuks oli paber oluline, siis EIK-i tulin selleks, et asjadest paremini aru saada ja ise õppida.

Kolmandas loengus[3] räägiti robootikast ning häkkimisest. Sain teada, mida häkkimine üldse tähendab. Häkkimine tähendab milleski väga heaks olemist, sügavuti süsteemi tundma õppimist ning see süsteem ei pruugi üldse olla seotud infotehnoloogiaga. Sain teada, et EIK Robootikaklubis tehakse asju, sest on lõbus ning lisaks kutsuti kõik ka osalema klubi tegevuses. Filmidest olen tähele pannud, et kui näidatakse süsteemi sisse häkkimist, siis ajendiks on lihtsalt adrenaliin ja lõbu, mitte millegi ära vussimine. Kindlasti sain julgust juurde ka ise proovida häkkimist.

Neljandas loengus[4] oli külalisesinejaks Janika Liiv, kes on programmeerija ning oma igapäevases töös kasutab sellist keelt nagu Ruby. Meeldis tema mõte, et programmeerimine on justkui loovkirjutamine nagu stsenaariumi puhul. Soovitakse lugu jutustada vaatajale mingil eesmärgil ja see peaks olema lihtne ning kompaktne, sest kellegile ei meeldi ju segadusse ka ajavad filmid. Minu jaoks oli see kõige inspireerivam loeng, lihtne oli samastuda naisterahvaga. Janika illustreeris oma ettekannet huvitavte näidetega, näiteks jäi meelde, et rakendus peaks olema piisavalt lihtne, et kasutaja saaks seda kohe kasutada, sest mitteükski klient ei soovi ennast tunda rumalana. Siit tulebki välja erinevus, miks mõni rakendus on kohe loomisest peale populaarne ja mõni pole. Sain teada rohkem naisprogrammeerijaid koondavatest organisatsioonidest ja nende tegevusest. Tekidas huvi ka lähemalt uurida nende kohta. Esitaja tõi välja ka, et ei tasu jääda oma mugavustsooni, see peaks kohe alarmi tekitama, sest IT-valdkonnas on eriti oluline elukestevõpe. Oluline on see, mida sa lood, mitte see mida paberil näidata. Ta tõi välja tõsiasja, et ennast tuleks ise osata hinnata, sest tagasiside koolist ja tööandjalt on tihti väga puudulik. Minu praeguses töökohas on samamoodi, et tagasisidet saada ainult siis kui ise küsid. Samas on mul kogemus olemas neljalt järjestikuselt suvelt müües hariduslikke raamatuid ukselt uksele, kuidas esimesel suvel hoiti koguaeg kätt pulsil ning jagati tagasisidet. Aja möödudes sain ka proovida, kuidas ise teistel kätt pulsil hoida on, peaks mainima, et palju raskem, aga sealt saadud kogemused on vääruslikud!

Viienda loengusalvestuse[5] vahendusel sai tutvuda Carolyn Fischeriga, kes hetkel töötab Skypes. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu sellest, kuidas ta Skype tööle kandideeris. Siit sai veelgi kinnitust, et tööandja jaoks on oluline töötaja pühendumus. Lisaks jagas Carolyn asjalikke soovitusi tulevikuks (umbes 60-ndal minutil). Samas oli aru saada, et tegemist on introvertse spetsialistiga, kui Janika jättis hoopis avatuma mulje.

Kuuendas loengus[6] anti ülevaade testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma polegi varem nimetatud teemaga kokku puutunud ning minu jaoks oli väga põnev teada saada, mis see testimine üldisemalt on. Mulle meeldis, et Kristjan tõi väga konkreetselt välja arendamise waterfall mudeli ja V-mudeli ning selgitas, kus paikneb nendes testimine.

Seitsmendas loengus[7] esines Andres Septerilt ettekandega IT töörurust Eestis. Kogu ettekanne oli kriitilise alatooniga, samas realistlik. Andresel on väga hea eseväljendusoskus ja huvitavad näited. Ta tõi välja plussid ja miinused erineva suurusega ettevõtete jaoks töötamise. Oli väga aus, kui mainis, et suurtes ettevõtetes ning eriti riigiasutustes käib erilist sorti mökutamine. Väikestes ettevõtetes pole jälle kunagi aega asja korralikult teha, aga aega parandada on küll. Arvas, et start-upis võib päris hea elu olla, sest seal kehtib mõtteviis "you have to deliver" ning kaastöötajatel ka silmad säravad. Ettevõtjana tema sõnul taanub kõik lõpuks enesemüümise oskusele, kuhu tööd saad ning kuidas firmal läheb. Enda õnneks võin öelda, et olen kokku puutunud otsemüügiga ning tean, kui palju sellist kogemust hinnatakse.

Kaheksanda loengu[8] teemaks oli suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Minu jaoks haakus Elar Langi teema tudengiürituse "Mida tööandja minust tahab" kõlama jäänud mõtetega. Põhiline oli, et tööandja otsib õige suhtumisega töötajaid, kes peavad kinni tähtaegadest, õpihimulised ja on kohusetundlikud, kui võrd pole oluline, millised tehnilised oskused on. Elari arvates on kool nagu raamatu sisukord, annab ette teemad, mida peaks teadma, aga selleks, et teada, tuleb ise õppida ja uurida. Lisaks jagas väga konkreetseid näpunäiteid oma paroolide tugevdamiseks.

Leian, et selle aine raamesse kuuluvad loengusalvestused avardasid mu maailmapilti ning tekitasid rohkem huvi teatud valdkondae vastu. Hindan EIK-i poolseid pingutusi, kutsuda esinema inimesi, kellel on jagada praktilist kogemust. Äratundmisrõõmu pakkus teadmine, et esinemas käinud edukad inimesed on kunagi samamoodi olnud algaja kingades.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.[9]. Järeleksam tuleb kokku leppida nimetatud aine õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. [10]. Järeleksamile registreerumine toimub ÕIS-is.[11]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[12]. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [13]. Kui ollakse riigi finatseeritaval (RF) õppekohal, siis koduseksam on tasuta. Aga aine korduv deklareerimine on tasuline. ref>Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13(seisuga 10.11.2014)</ref>. Kui Oled tasulisel (OF) õppekohal, siis korduseksam on õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [14].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.)[15]. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid ja esitab kindlaks määratud kriteeriumidele vastava kogemusest õpitu analüüsi. [16]. Tuleb tasuda ÕIS-i kaudu elektroone arve, mis tekib peale taotluse kinnitamist.[17]. Ja oodata VÕTA komisjoni otsust, mis tuleb enne punase joone päeva. [18]. Õppeaasta 2014/2015 sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015. [19]. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [20].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Üliõpilaskood 10143106, X = 0, Y = 6

Vastus

I semester = 19 EAP; II semester = 25 EAP;

Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal.[21]. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest[22]. Esimese semestri lõppedes on puudujääk nominaalsest 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudujääk kumulatiivselt 2 * 27 - (19 + 25) = 10 EAPd. Esitatava arve suurus on 50€ * 10EAP = 500€.


Viited

  1. ↑ Õppekorraldus ja sisekordVau, I., Ernits, M., Varendi, M.; (27.08.2014 salvestus)
  2. ↑ Õppimine ja motivatsioonErnits, M. (04.09.2014 salvestus)
  3. ↑ Robootika ja häkkimineErnits, M. (11.09.2014 salvestus)
  4. ↑ Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnastLiiv, J. (18.09.2014 salvestus)
  5. ↑ IT süsteemide administraatorilt esmakursulaseleFischer, C. (25.09.2014 salvestus)
  6. ↑ Testimine ja tarkvara kvaliteetKarmo, K. (02.10.2014 salvestus)
  7. ↑ IT tööturustSepter, A. (09.10.2014 salvestus)
  8. ↑ Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusLang, E. (16.10.2014 salvestus)
  9. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6(seisuga 10.11.2014)
  10. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6(seisuga 10.11.2014)
  11. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.(seisuga 10.11.2014)
  12. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.(seisuga 10.11.2014)
  13. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6(seisuga 10.11.2014)
  14. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7(seisuga 10.11.2014)
  15. ↑ VÕTA kord, punkt 2.1 (seisuga 10.11.2014)
  16. ↑ VÕTA kord, punkt 2.4 (seisuga 10.11.2014)
  17. ↑ punkt 6 (seisuga 10.11.2014)
  18. ↑ punkt 6 (seisuga 10.11.2014)
  19. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/akadeemiline-kalender/] (seisuga 10.11.2014)
  20. ↑ punkt 6 (seisuga 10.11.2014)
  21. ↑ punkt 6 (seisuga 10.11.2014)
  22. ↑ Finantsinfo (seisuga 10.11.2014)
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apraakle&oldid=82430"